Täna harjutati jooksmist, tehti jälle marsi trenni ja sõime lõunat. Mina võtsin õpiraskustega lapsed ette, nad on vahvad. Mõne puhul ei saa väga hästi aru, kus see erivajadus on, aga see selleks.
Nad küsivad palju, uurivad elu Eestis ja küsimused on äärmiselt arukad.
Mängisime liikumisteraapia ja foorumteatrimänge. Üllatav oli, et nii mõnedki olid neile tuttavad. Näitasin ka meie rahvusmänge. Hirmsasti tahetakse, et neile rahvatantsu õpetan.
Kaks autistlikku last on musse täitsa ära kiindunud. Üks tüdruk istub mul kogu aed süles ja teine käib paitamas ja katsumas.
No vot. Ja kui Tinaga kokku sain ja analüüsisime mõlemad oma agenturi tööd, siis mõistsime, et paberil on neil nii mõnedki süsteemid väga ilusad, aga praktikas need ei toimi. Tina on naiste nõustamiskeskuses. Tegemist siis haigla osaga ja naised tulevad sinna slummidest.
Haiglad näevad välja nagu vanas vanas filmis. Kõrged laed ja ebamugavad voodid ja süstlad ja muu tööriist kõik ühes ruumis koos, mis kõige olulisem - ei mingit privaatsust. Ja tema tuli sealt juba kell 1 ära ehk siis 3 tundi enne tööaja lõppu, sest temaga ei tegeletud, räägiti hindi keeles jne.
Ehk siis siin ollakse kohati süsteemidega seal, kus meie 15 aastat tagasi ja kohati rohkemgi.
Õhtu lõppes kohaliku moderntantsu etendusega, kuhu saime läbi Tina peretütre, kes on india klassikalise tantsu õpetaja.
Etendus oli euroopalik, aga indialistlik. Palju tehnilist liikumist ja sümboleid, teemadeks ikka need samad, mis siin igapäevaelus oluline: mees, naine, transformatsioon, raske kohaliku naise elu, sugudevaheline ebavõrdsus jne.
Koduteel rongis rääkisime palju klassikalisest tantsust. Süsteem siis selline, et enamasti õpitakse seda 7 aastat ja sul peab olema oma guru, kes sulle nippe ja näppe näitab. Näppe ikka otseses mõttes, sest india tantsus on palju tööd just peopesadel.
Šiva on jumal, kes tantsis nii lummavalt, et mehe ja naise kehad põimusid nii, et jäi mulje, et tegemist on ühega ehk siis saadi üheks. Seepärast on Šiva pool mees ja pool naine. Samuti on ta tantsujumal.
Igal jumalal on oma maailmavaade ja eesmärk, Šiva on siis selline tüüp, kes lõhub selleks, et luua.
Ühel korral aga Šiva pahandas maailma peale ja hakkas nii kõvasti tantsima, et kõik maailmas olevad rakud said raputatud. Ta tahtis maailma hävitada. Teised jumalad aga tulid kokku ja palusid, et Šiva annaks armu...
Selline lugu on näiteks ühe tantsu teemaks.
Ja selle tantsuga tõepoolest saab kõik sõna sõnalt ära öelda. Kui sa ikka kõiki käe- ja kehamärke lugeda oskad. Jälle midagi Makule, sest tema hädaldab, et kuidas on tänapäeva tanstsut võimalik aru saada. Tuleb india klassikaline tants ära õppida.
Et tantsijaks saads ei pea sa alustama 5-aastaselt nagu balleti õppurid. Oluline on suur pühendumine.
Lõpuks, et sind ikka korrlikult hinnatud on, tuleb sul läbida kolm eksamit:
muusikaline eksam - kuidas sa liigutused taktide ja tempode vahel ära jagad.
ajalugu - kogu see jumalate ja lugude värk peab selge olmea.
etteaste - ikka tuleb üks tants ka ära teha.
Ühesõnaga olen oma perekonda suurde hämmingusse viinud, sest saan täitsa omapäi liiklemisega hakkama. Töölt rongijaama sain muidugi ühtede tudengitega, kes mu oma rikša peale võtsid. Tagasi koju sain ühe noormehega, kes meiega teatris käis. No ja nii see värk siin käibki.
Loodan homme ilusat päeva.
Nad küsivad palju, uurivad elu Eestis ja küsimused on äärmiselt arukad.
Mängisime liikumisteraapia ja foorumteatrimänge. Üllatav oli, et nii mõnedki olid neile tuttavad. Näitasin ka meie rahvusmänge. Hirmsasti tahetakse, et neile rahvatantsu õpetan.
Kaks autistlikku last on musse täitsa ära kiindunud. Üks tüdruk istub mul kogu aed süles ja teine käib paitamas ja katsumas.
No vot. Ja kui Tinaga kokku sain ja analüüsisime mõlemad oma agenturi tööd, siis mõistsime, et paberil on neil nii mõnedki süsteemid väga ilusad, aga praktikas need ei toimi. Tina on naiste nõustamiskeskuses. Tegemist siis haigla osaga ja naised tulevad sinna slummidest.
Haiglad näevad välja nagu vanas vanas filmis. Kõrged laed ja ebamugavad voodid ja süstlad ja muu tööriist kõik ühes ruumis koos, mis kõige olulisem - ei mingit privaatsust. Ja tema tuli sealt juba kell 1 ära ehk siis 3 tundi enne tööaja lõppu, sest temaga ei tegeletud, räägiti hindi keeles jne.
Ehk siis siin ollakse kohati süsteemidega seal, kus meie 15 aastat tagasi ja kohati rohkemgi.
Õhtu lõppes kohaliku moderntantsu etendusega, kuhu saime läbi Tina peretütre, kes on india klassikalise tantsu õpetaja.
Etendus oli euroopalik, aga indialistlik. Palju tehnilist liikumist ja sümboleid, teemadeks ikka need samad, mis siin igapäevaelus oluline: mees, naine, transformatsioon, raske kohaliku naise elu, sugudevaheline ebavõrdsus jne.
Koduteel rongis rääkisime palju klassikalisest tantsust. Süsteem siis selline, et enamasti õpitakse seda 7 aastat ja sul peab olema oma guru, kes sulle nippe ja näppe näitab. Näppe ikka otseses mõttes, sest india tantsus on palju tööd just peopesadel.
Šiva on jumal, kes tantsis nii lummavalt, et mehe ja naise kehad põimusid nii, et jäi mulje, et tegemist on ühega ehk siis saadi üheks. Seepärast on Šiva pool mees ja pool naine. Samuti on ta tantsujumal.
Igal jumalal on oma maailmavaade ja eesmärk, Šiva on siis selline tüüp, kes lõhub selleks, et luua.
Ühel korral aga Šiva pahandas maailma peale ja hakkas nii kõvasti tantsima, et kõik maailmas olevad rakud said raputatud. Ta tahtis maailma hävitada. Teised jumalad aga tulid kokku ja palusid, et Šiva annaks armu...
Selline lugu on näiteks ühe tantsu teemaks.
Ja selle tantsuga tõepoolest saab kõik sõna sõnalt ära öelda. Kui sa ikka kõiki käe- ja kehamärke lugeda oskad. Jälle midagi Makule, sest tema hädaldab, et kuidas on tänapäeva tanstsut võimalik aru saada. Tuleb india klassikaline tants ära õppida.
Et tantsijaks saads ei pea sa alustama 5-aastaselt nagu balleti õppurid. Oluline on suur pühendumine.
Lõpuks, et sind ikka korrlikult hinnatud on, tuleb sul läbida kolm eksamit:
muusikaline eksam - kuidas sa liigutused taktide ja tempode vahel ära jagad.
ajalugu - kogu see jumalate ja lugude värk peab selge olmea.
etteaste - ikka tuleb üks tants ka ära teha.
Ühesõnaga olen oma perekonda suurde hämmingusse viinud, sest saan täitsa omapäi liiklemisega hakkama. Töölt rongijaama sain muidugi ühtede tudengitega, kes mu oma rikša peale võtsid. Tagasi koju sain ühe noormehega, kes meiega teatris käis. No ja nii see värk siin käibki.
Loodan homme ilusat päeva.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar