Pere koosneb kolmest liikmest. Isa ja emal on veel ka poeg, kes on 22-aastane ja õpib animatsiooni/filmindust. Isa on vahva, tema töötab kohalikus riideäris, saime tänu temal ühes poes veidi alet. Isa teadis palju Venemaa kohta ja kohe uuris ka Eesti kohta süsteeme ja asju.
Uskumatu kui piinlik. Olen käinud siin ja seal ja peaks juba kogemusi kuhjaga olema, aga võta näpust. Mul läks Eestis nii kiireks, et viimsel päeval kinke otsides (Mardilaadalt nagu ei leidnud midagi) olin täiesti segaduses. Tühja ja tähja ei taha kaasa võtta, tahaks ikka miskit praktilist kinkida. No ja katsu sa siis midagi praktilist kohe nii leida. Lisaks töö ja lennukile minemise mõtted...oh. No ja nüüd olen siin hädas. Sujatalt enne kui tulema hakkasin, küsisin, mida ta sooviks saada ja sain vihje, et midagi käsitöö valdkonnast. Ühesõnaga olen õnnetu, et mul ei ole midagi toredat Eestimaist kaasas, peale mõne sümboolse kingi.
Nagu olen ka enne juba maininud, siis siinse rahva külalislahkus on piiritu. Sujata tuleb minuga poodi ja vaatab igat kleiti, mida uurin ja toimetab ja sehkendab ringi. Pakub suures kaupluses indiapärast toitu, ikka sellist, mida veel söönud ei ole. Ja siis kui oln paar kingitus sünnimaalastele välja valinud ja üks kurta jäi ka näppu (ma olen neist sõltuvuses), siis võtab ta minu käest kurta ja teatab, et selle ta teeb mulle kingiks. Ma olen vapustatud...mida? Ei saa nii olla. Kinnitan siis veel, et ta ei pea mulle midagi ostma, ma niigi olen tema juures jne. Aga tema jääb endale kindlaks.
Kodus tegi ta veel ühe kingi ja nüüd on mul küll täitsa kurb olla, et olen sellel korral oma kinkimistega täitsa kehvasti puusse pannud, loodan, et talle eestimaine tikand ja meie linane meeldib.
No vot. Siis on veel lood sellised, et Sujataga tegime plaane, mida ja kuidas ja kuhu. Oeh. Meie olime Tinaga juba omaette plaaninud vaikselt mida teha tahame ja kuhu minna püüame, muidugi oligi juba alguses kavas ka perega rääkida. Mina siis rääkisin omad plaanid ära ja tundus, et Sujata oli veidi kurb, et ma temaga olen vaid kolmel õhtul.
Selle nädala plaan:
P: Elefanta koopad. Sujata mees ütleb, et see ei ole üldse tore koht, tema käis seal 20/30 aastat tagasi ja pold seal midagi vaadata. Sujata aga rahustas, et välismaalasele on see ehk põnev. Meie jääme endale kindlaks, et tahame seda näha. No ja sellega kaasneb ka üksi rongiga sõitmine.
Õhtuks on Sujatal plaanitud õhtusöök, kuhu on kutsutud ka tema sõbrad, kes tahavad minuga kohtuda. Ja muidugi on ka minul suur au nendega tutvuda.
E: Tööle. Tuleb välja, et minu hostid tahtsid mitmed inimesed olla, sest olen saviväljaga tegeleja ja see on põnev. Ja Sujata soovis, et ma tema tööjuures midagi ka neile õpetan. Olen selle pärast juba tükimat aega mures. Kuidas see ikkagi teises kultuuris välja tuleb ja mida ma teen ja millised inimesed mind ootavad jne. Aga midagi ma olen igaljuhul välja mõelnud ja plaanin ka kindlasti endast parima anda.
Veena juurde pulmariideid tooma. Õmbleja on mu riided valmis saanud loodetavasti.
T: Tööle. Ja siis Anusha (Tina pereema) tütre tantsuetendust vaatama. Ta on nimelt ametilt tantsija ja neil on tulemas etendus, mida me siis Tinaga oleme vaatama kutsutud.
K: Tööle ja crofortmarket. Pidi miski ull turg olema. Iga asja jaoks oma tänav.
N: Tööle, sellel korral uude kohta. Õhtu vaba.
R: Tööle ja õhtu vaba.
L: Perede vahetus.
P: PULM!!
Sujata on nagu minu õde - räägib palju ja samal ajal siblib ringi. Palju asju saab nii tehtud. Hoolitseb ullumoodi ja on samasugune väike ja kompaktne inimene. Ja väga konkreetne.
Sujata pojaga vestlesin pikalt tema koolist ja muust, tore tüüp. Ma ikka soovitasin tal meie PÖFFl osaleda oma filmiga.
Pean mehe ja poja nime üle küsima - ikka veel ei ole nende hindu nimedega harjunud, ei jää meelde.
Igaljuhul esmakohtumine läks hästi ja nad on toredad.
PS! Ma kapsapea krabasin kaasa oma arvutisse vaid mõned perepildid, aga raske on oma kodu kirjeldada nii, et nendel ka ettekujutus tekiks. Ja neid väga huvitab, mis ja kuidas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar