Esimene tööpäev selja taga. Tore oli. Olen ühes keskuses, kus on erinevate erivajadustega lapsed. Tegemist siis naiste instituudiga, kus mõistagi õpivad vaid naised. Peale kõige muu saad sa seal õppida ka eripedagoogikat.
Huvitav on aga asjaolu, et samas instituudid tegutseb tavalasteaed ja erivajadustega laste kool.
Koolis õpib 25 last. Erinevused on siis: downi sündroom, sügav autism, õpiraskused, vaimupuue.
Lapsed erinevas vanuses 8 - 15.
Kuskilt on tekkinud arvamus, et mina olen spetsialiseerunud autismile, seega on kõik selle murega lapsed ära jagtud ja mul on nende kõigiga tund. (siinkohal arutasime oma grupis, et täitsa tore, et korraldajad tegelikult ka loevad meie avaldusi. On olnud ka kogemusi, kus selliste avalduste tegemine on puhtalt formaalsus. Avaldust täites aga püüdsin ka omaltpoolt oma soovi siiki välja öelda, aga miski arusaamatus siiski tekkis) Mina aga räägin, et mina olen õpiraskustele pühendunud. Minu siinse agentuuri koordineerijal ei olnud mingit probleemi ja saime asjad teisti ära organiseeritud. Mulle pidevalt öeldakse, et paku enda poolt midaiganes sa soovid.
Tore, mina võin pakkuda kõike, mida õppinud olen. Kohalik rahvas on enamasti minust nooremad ja väga armsad inimesed.
Mis me siis I päeval tegime. Läksime randa, et tähistada erivajadustega inimeste päeva. Meil on lausa rongkäik kõigi nende laste ja õpetajatega. Üks poiss aga armastab joosta ja armastab vett. Kui olime randa jõudnud, siis ühtäkki oligi tema juba suure kiiruga vees, naised meeleheitest järgi jooksmas ja karjuvad veemõnulejatele, et nood poisi kinni peaksid. Siin aga on mentaliteet sama, mis Eestiski, et kui tänaval erivajadusega inimest nähakse, siis tardutakse, mokk vajub töllakile ja mõistus kaob ära, sest nähakse midagi eriskummalist.
No mina hoidsin parajasti teise jooksja käest kinni ega söendanud teda üksi jätta. Poiss saadi kätte ja kuivad riidedki leiti.
Tagasi kooli jõudes puhkasime ehk siis lapsed istusid ja olid. Sõime, puhkasime ja siis hakkas marsi harjutus. Lapsed pandi nelja rivvi ja õpetaja tagus trummi. Lapsed pidid rütmi taktis jalad harki - käed lahku - jalad kokku- käed kokku tegema. Marsiks harjutatakse, sest tulemas on spordipäev.
Siis puhkasime ja siis harjutus jätkus. Suuremad lapsed (enamasti õpiraskustega) aitavad nooremaid kui neil miski osa keeruliseks osutub. Kell 3 lähevad lapsed koju ja õpetajad teevad tunnike veel plaane.
Sujataga tegime plaani, et lähme soplema. Toidupoest väljusime erinevate vürtside ja toiduainetega, mida mul uusaasta Bollywoodi peoks vaja läheb. Sõime imetabaselt maitsvaid maiuseid - ma ei või, isegi praegu hakavad neelud käima. Keedupiimast ja suhkrust.
Kõhu täitsime puridega, mis on minu lemmikud ja rääkisime naiste jutte. Mõned poed jäid veel teele.
PS! Uskumatu. Siin on absoluutselt iga liigutuse jaoks inimene. Midagi Markusele - kui sa ei oska enam ennast teiste autode vahelt välja parkida, siis selleks on onu, kellel on ilus läikiv roheline kepp käes ja tema tuleb ja suunab su ilusti välja. Hommikul autosse istudes näen, et autot on pestud, seda tehakse muide iga päev ja kord nädalas puhastatakse autot ka seest. Su kodus käib koristaja neiu 3 korda päevas. Su koeral on jalutaja ja su autol on juht. Su ukse taha tuuakse: puuviljad, juurviljad, piim, muna, leib jne. Liha pead sa ise poest hankima, sest paljud on taimetoitlased. Mul ei lubata kodus nõusid pesta, sest koristaja teeb seda. Uskumatu. Tegemist on keskklassiga. Inimesed tulevad isegi USA-st tagasi kodumaale, sest nad tunnevad, et neid ei kohelda seal piisavalt hästi.
No nii ja siis olime kodus. Oluline õhtu oli tulemas, sellel korral tehakse meie programmist dokumentaalfilm, mis kirjeldab CIF-Indiat. Sujata oli siis filmimehega asjad kokku rääkinud kui ühtäkki saab ta CIF-India presidendilt kõne, et mis värk on filmija ei käi ühe pere haaval, vaid peab kaks peret korraga filmima ja minu host ei olevat teda teavitanud, et filmimine tuleb ja nüüd maksku ta see ots kinni.
Filmimees oli juba ukse taga, Sujata telefoni otsas ja oma 30 minutit lahendati olukorda, kus oli ilmselge ülekohus heatahte avaldusele. Minu host ei pidanud teadma antud asjaoludest jne. See aga näitab, kuidas siinsed asjad on. Ja nii ongi, et vankumatust ja põrkumist tuleb nii osalejate kui ka vabatahtlike seas.
Lõpuks Sujata kargas reipalt püsti ja ütles, et teeme ära. Mina tundsin, et siin on absoluutne ülekohus ja ta ei peaks seda maksma kinni. Olukord oli tobe, filmima tuldi minu pärast ja nüüd on perel selline jama kaelas, aga mitte õnneks minu pärast. Avaldasin veel arvamust, et see on ebaõiglane ja mulle tundub, et pereemale tehakse ülekohut....
Tegime filmi ära ja õhtujuttude ajal saime veel mõtteid vahetada ja ka pereema rahunes. Väga tobe, minu tagasiside taoliste asjaolude tõttu ei tule neile ka väga ilus.
No ja ilmnes ka järgmine kont. Sujata on aktiivne tegelane ja kui ta näeb, et on olemas väljapääs ja asju saab paremini, siis ta tegutseb. No minu programm on järgmise nädala lõpus autistlike laste, kes pärit slummist, juures. Saime uue plaani, et kohe mind on valmis vastu võtma teine organisatsioon ja kokkulepidud kohal ei oleks midagi kui ma nende juurde ei lähe. Nüüd aga jäi veel üle CIFi tegelasi veenda. Uskumatu, ei ole võimalik. Järgmine plusspunkt läheb maha. :(
Huvitav on aga asjaolu, et samas instituudid tegutseb tavalasteaed ja erivajadustega laste kool.
Koolis õpib 25 last. Erinevused on siis: downi sündroom, sügav autism, õpiraskused, vaimupuue.
Lapsed erinevas vanuses 8 - 15.
Kuskilt on tekkinud arvamus, et mina olen spetsialiseerunud autismile, seega on kõik selle murega lapsed ära jagtud ja mul on nende kõigiga tund. (siinkohal arutasime oma grupis, et täitsa tore, et korraldajad tegelikult ka loevad meie avaldusi. On olnud ka kogemusi, kus selliste avalduste tegemine on puhtalt formaalsus. Avaldust täites aga püüdsin ka omaltpoolt oma soovi siiki välja öelda, aga miski arusaamatus siiski tekkis) Mina aga räägin, et mina olen õpiraskustele pühendunud. Minu siinse agentuuri koordineerijal ei olnud mingit probleemi ja saime asjad teisti ära organiseeritud. Mulle pidevalt öeldakse, et paku enda poolt midaiganes sa soovid.
Tore, mina võin pakkuda kõike, mida õppinud olen. Kohalik rahvas on enamasti minust nooremad ja väga armsad inimesed.
Mis me siis I päeval tegime. Läksime randa, et tähistada erivajadustega inimeste päeva. Meil on lausa rongkäik kõigi nende laste ja õpetajatega. Üks poiss aga armastab joosta ja armastab vett. Kui olime randa jõudnud, siis ühtäkki oligi tema juba suure kiiruga vees, naised meeleheitest järgi jooksmas ja karjuvad veemõnulejatele, et nood poisi kinni peaksid. Siin aga on mentaliteet sama, mis Eestiski, et kui tänaval erivajadusega inimest nähakse, siis tardutakse, mokk vajub töllakile ja mõistus kaob ära, sest nähakse midagi eriskummalist.
No mina hoidsin parajasti teise jooksja käest kinni ega söendanud teda üksi jätta. Poiss saadi kätte ja kuivad riidedki leiti.
Tagasi kooli jõudes puhkasime ehk siis lapsed istusid ja olid. Sõime, puhkasime ja siis hakkas marsi harjutus. Lapsed pandi nelja rivvi ja õpetaja tagus trummi. Lapsed pidid rütmi taktis jalad harki - käed lahku - jalad kokku- käed kokku tegema. Marsiks harjutatakse, sest tulemas on spordipäev.
Siis puhkasime ja siis harjutus jätkus. Suuremad lapsed (enamasti õpiraskustega) aitavad nooremaid kui neil miski osa keeruliseks osutub. Kell 3 lähevad lapsed koju ja õpetajad teevad tunnike veel plaane.
Sujataga tegime plaani, et lähme soplema. Toidupoest väljusime erinevate vürtside ja toiduainetega, mida mul uusaasta Bollywoodi peoks vaja läheb. Sõime imetabaselt maitsvaid maiuseid - ma ei või, isegi praegu hakavad neelud käima. Keedupiimast ja suhkrust.
Kõhu täitsime puridega, mis on minu lemmikud ja rääkisime naiste jutte. Mõned poed jäid veel teele.
PS! Uskumatu. Siin on absoluutselt iga liigutuse jaoks inimene. Midagi Markusele - kui sa ei oska enam ennast teiste autode vahelt välja parkida, siis selleks on onu, kellel on ilus läikiv roheline kepp käes ja tema tuleb ja suunab su ilusti välja. Hommikul autosse istudes näen, et autot on pestud, seda tehakse muide iga päev ja kord nädalas puhastatakse autot ka seest. Su kodus käib koristaja neiu 3 korda päevas. Su koeral on jalutaja ja su autol on juht. Su ukse taha tuuakse: puuviljad, juurviljad, piim, muna, leib jne. Liha pead sa ise poest hankima, sest paljud on taimetoitlased. Mul ei lubata kodus nõusid pesta, sest koristaja teeb seda. Uskumatu. Tegemist on keskklassiga. Inimesed tulevad isegi USA-st tagasi kodumaale, sest nad tunnevad, et neid ei kohelda seal piisavalt hästi.
No nii ja siis olime kodus. Oluline õhtu oli tulemas, sellel korral tehakse meie programmist dokumentaalfilm, mis kirjeldab CIF-Indiat. Sujata oli siis filmimehega asjad kokku rääkinud kui ühtäkki saab ta CIF-India presidendilt kõne, et mis värk on filmija ei käi ühe pere haaval, vaid peab kaks peret korraga filmima ja minu host ei olevat teda teavitanud, et filmimine tuleb ja nüüd maksku ta see ots kinni.
Filmimees oli juba ukse taga, Sujata telefoni otsas ja oma 30 minutit lahendati olukorda, kus oli ilmselge ülekohus heatahte avaldusele. Minu host ei pidanud teadma antud asjaoludest jne. See aga näitab, kuidas siinsed asjad on. Ja nii ongi, et vankumatust ja põrkumist tuleb nii osalejate kui ka vabatahtlike seas.
Lõpuks Sujata kargas reipalt püsti ja ütles, et teeme ära. Mina tundsin, et siin on absoluutne ülekohus ja ta ei peaks seda maksma kinni. Olukord oli tobe, filmima tuldi minu pärast ja nüüd on perel selline jama kaelas, aga mitte õnneks minu pärast. Avaldasin veel arvamust, et see on ebaõiglane ja mulle tundub, et pereemale tehakse ülekohut....
Tegime filmi ära ja õhtujuttude ajal saime veel mõtteid vahetada ja ka pereema rahunes. Väga tobe, minu tagasiside taoliste asjaolude tõttu ei tule neile ka väga ilus.
No ja ilmnes ka järgmine kont. Sujata on aktiivne tegelane ja kui ta näeb, et on olemas väljapääs ja asju saab paremini, siis ta tegutseb. No minu programm on järgmise nädala lõpus autistlike laste, kes pärit slummist, juures. Saime uue plaani, et kohe mind on valmis vastu võtma teine organisatsioon ja kokkulepidud kohal ei oleks midagi kui ma nende juurde ei lähe. Nüüd aga jäi veel üle CIFi tegelasi veenda. Uskumatu, ei ole võimalik. Järgmine plusspunkt läheb maha. :(
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar