Nüüd on siis see aeg käes, kus tuleb kolida. Meie aeg DATA Instituudis, mis on siin Indias väga kõrgelt hinnatud kool, saab otsa. Siinse "botaanika aia" ja meeldiva müratu olemisega harjusime juba nii ära, et kõigil on ärevus hinges, mis järgmistel nädalatel saama hakkab?
Sandy ja Ulrike lähevad Mumbaist välja Nahkbury, väike linnake (mitme miljoni inimesega). Meie aga teeme Tinaga plaane, kuhu me minna tahame. Plaanid järgmised: esmaspäeval saame kätte oma kurtad, 12.12 lähme Carolinega kontserdile, mõne templi tahaks üle vaadata, Kamla Nehru Park (seal on lahe maja, mis on saapakujuline), Elefanta (saareke, kus on koopad, milles on arheoloogilised mälestised. See reis võtab u. 6 tundi meie päevast), Crofortmarket (turg, kus müüakse kõike ja ei ole turistile ohtlik) PS! Kauplema peab nii, et ütled kaupleja poolt pakutud hinnast rohkem kui poole alla ja siis hakkad kauplema poole peale. Kõigepealt vaata ringi ja kui oled millelegi silma peale pannud, siis hakka kauplema hoopis muu asjaga ja kui selle hind on all, siis võta oma väljavalitud ese ette ja kauple sellega., tetrisse lähme kindlasti, Dhobi Ghat (ajalooline pesula. 700 pesemise kohta ja 200 meest käivad seal linnarahva pesu pesemas.), Iehangir Art Museum, suur toidupood.
Kõik tuleb siis 2 nädalaga ära teha. Noh, mis see siis ära ei ole? tegelikult on asjad nii, et hea kui ühe asja jõuad ära teha, sest vahemaad on tohutud ja kogu teekond punktist A punkti B on kohutavalt väsitav. Ja meil on vaid õhtud ja nädalavahetused vabad. Aga eks paistab, mis saab.
Mis meile siis õpetati enne veel kui peredesse läheme:
Veidi kohalikke väljendeid:
namaste - tere (paned peopesed rinnale kokku ja kummardad ette)
shukriya - tänan (ulatad käe)
hain - jah (läbi nina. liigutus käib ka juurde - kallutad pead ühelt poolt teisele. u sama kui tantsid kaerajaani, pea peab kergelt peas tudisema)
nahi - ei (koos käeliigutusega. liigutus on hoogne ja järsk. nagu siis kui meie näitame, et viska minema)
mafi - vabandust
bus - aitab (käeliigutus nagu liikluspolitseinikul kui ta autot peatab)
Püksid, mis on laiad ja käivad kurta alla - salva
kitsad püksid - chuididar
pikk sall, mis käib kurta peale - chunni-dupatta
Kodudes käiakse siin enamasti jalanõudeta, kuigi põrandada on kivist. Ja nagu juba öeldud, siis köögis ei või jalanõud jalas olla kohe kindlasti mitte, isegi kui oled külas ja sulle on eraldi öeldud, et jäta jalanõud jalga. Eile märkasin ka miks. Olime ühe rikkamat sorti mehe juures õhtustamas ja seal piilusin kööki, kus istus teenijapoiss maas ja mudis tainast kausi sees.
Reegel suitsetajatele. Isegi kui perepoeg suitsetab, siis peab ta tegema seda väljas ehk siis mitte oma vanemate ees. Ja kui külalisena suitsu tahad pista, siis pead välja minema.
Iga õhtu kell 20:00 alates pead olema kodus või vähemalt hoiatama kui sind ei ole, sest siis on perekondlik õhtusöök.
Kuna Indias on vesi kallis (mõni pere peab oma vee eest 700 ruupiat kuus maksma), siis on neil selleks ämbri ja topsiku süsteem. Üsna mugav värk. Ja wc-id olen igasuguseid näinud. Allolevaga peab siin nii käituma, et tõstad prilllaua üles, ronid pukile ja hakkad aga toimetama. Õnneks arvestatakse siin ikkagi ka eurooplase standartitega ka. Siiski siiski Katrin soovitas mul kaasa võtta wc-paberit ja täitsa asja eest, sest seda ei pruugi ka fäänsi-bäänsimates kodudes olla.
Sandy ja Ulrike lähevad Mumbaist välja Nahkbury, väike linnake (mitme miljoni inimesega). Meie aga teeme Tinaga plaane, kuhu me minna tahame. Plaanid järgmised: esmaspäeval saame kätte oma kurtad, 12.12 lähme Carolinega kontserdile, mõne templi tahaks üle vaadata, Kamla Nehru Park (seal on lahe maja, mis on saapakujuline), Elefanta (saareke, kus on koopad, milles on arheoloogilised mälestised. See reis võtab u. 6 tundi meie päevast), Crofortmarket (turg, kus müüakse kõike ja ei ole turistile ohtlik) PS! Kauplema peab nii, et ütled kaupleja poolt pakutud hinnast rohkem kui poole alla ja siis hakkad kauplema poole peale. Kõigepealt vaata ringi ja kui oled millelegi silma peale pannud, siis hakka kauplema hoopis muu asjaga ja kui selle hind on all, siis võta oma väljavalitud ese ette ja kauple sellega., tetrisse lähme kindlasti, Dhobi Ghat (ajalooline pesula. 700 pesemise kohta ja 200 meest käivad seal linnarahva pesu pesemas.), Iehangir Art Museum, suur toidupood.
Kõik tuleb siis 2 nädalaga ära teha. Noh, mis see siis ära ei ole? tegelikult on asjad nii, et hea kui ühe asja jõuad ära teha, sest vahemaad on tohutud ja kogu teekond punktist A punkti B on kohutavalt väsitav. Ja meil on vaid õhtud ja nädalavahetused vabad. Aga eks paistab, mis saab.
Mis meile siis õpetati enne veel kui peredesse läheme:
Veidi kohalikke väljendeid:
namaste - tere (paned peopesed rinnale kokku ja kummardad ette)
shukriya - tänan (ulatad käe)
hain - jah (läbi nina. liigutus käib ka juurde - kallutad pead ühelt poolt teisele. u sama kui tantsid kaerajaani, pea peab kergelt peas tudisema)
nahi - ei (koos käeliigutusega. liigutus on hoogne ja järsk. nagu siis kui meie näitame, et viska minema)
mafi - vabandust
bus - aitab (käeliigutus nagu liikluspolitseinikul kui ta autot peatab)
Püksid, mis on laiad ja käivad kurta alla - salva
kitsad püksid - chuididar
pikk sall, mis käib kurta peale - chunni-dupatta
Kodudes käiakse siin enamasti jalanõudeta, kuigi põrandada on kivist. Ja nagu juba öeldud, siis köögis ei või jalanõud jalas olla kohe kindlasti mitte, isegi kui oled külas ja sulle on eraldi öeldud, et jäta jalanõud jalga. Eile märkasin ka miks. Olime ühe rikkamat sorti mehe juures õhtustamas ja seal piilusin kööki, kus istus teenijapoiss maas ja mudis tainast kausi sees.
Reegel suitsetajatele. Isegi kui perepoeg suitsetab, siis peab ta tegema seda väljas ehk siis mitte oma vanemate ees. Ja kui külalisena suitsu tahad pista, siis pead välja minema.
Iga õhtu kell 20:00 alates pead olema kodus või vähemalt hoiatama kui sind ei ole, sest siis on perekondlik õhtusöök.
Kuna Indias on vesi kallis (mõni pere peab oma vee eest 700 ruupiat kuus maksma), siis on neil selleks ämbri ja topsiku süsteem. Üsna mugav värk. Ja wc-id olen igasuguseid näinud. Allolevaga peab siin nii käituma, et tõstad prilllaua üles, ronid pukile ja hakkad aga toimetama. Õnneks arvestatakse siin ikkagi ka eurooplase standartitega ka. Siiski siiski Katrin soovitas mul kaasa võtta wc-paberit ja täitsa asja eest, sest seda ei pruugi ka fäänsi-bäänsimates kodudes olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar