Lastekaitse
Indias on 27 osariiki ja igas osariigis on omad süsteemid ja reeglid.
Kui varasemalt oli lastekaitse ja inimõigused ühe osakonna pärusmaa, siis nüüd on need eraldi, mis võimaldab põhjalikumalt neisse teemadesse süveneda.
2011. aastatas on olemas dokument laste väärkohtlemise kohta. Mis see on, kuidas ära tunda ja mida siis tehakse kui seda esineb. Antud reeglistik võeti kasutusele aga 2012. aastal.
6% lastest elab slummides ja kokku siis 60% inimestest elab slummides. Üldine probleemistik on, et lastele ei ole võimaldatud nende vajadustele vastavaid tingimusi.
Lõuna-Indias on ellukutsutud lausa laste teemadega tegelev kogu, mis tegeleb rohujuure tasandil ehk siis praktiliste teemadega - üldnimetus Gerla.
Suuremad probleemid, millega lastega töös tegeletakse on: HIV, kerjamine, tervis ehk siis pidev paksumine.
Maharastras (Mumbai) ehk nagu meie Harjumaa on 1100 lastekodu. seadused on, reeglid on, aga siiski süsteemid ei toimi, sest lapsi, kes abi vajavad on lihtsalt väga palju.
Lapsed, kellega lastekodudes töötatakse on kas kriminaalse taustaga või riskinoored ja orvud.
Alla 7. aastasel lapsel ei ole kriminaalset mõtlemist, kuni 12 aastase lapse puhul võib kaaluda ja uurimie käigus välja selgitada, kas tal on kriminaalne mõistus või on ta miskit juhuslikult toime pannud. 13-18 aastased noorel kuriteo toimepanemisel arvestatakse juba kriminaalseks mõtlemiseks. Kuni 15. aastast last vangi ei panda, sest kuidas ta muidu õiget elu õpib.
Lapse põhiõigus on saada haridust ja vanematel on õigus oma lapsele ehk kui vanem tõestab, et ta oma lapsel kerjata ei lase ja ta hoolitseb tema eest, siis antakse laps igaljuhul vanema hoole alla.
25% Mumbais elavatest inimestest elavad vaesuses.
Koduvägivald laste suhtes tuleneb sageli traditsioonidest ja kultuurist.
***
Nagu ka eelpool räägitud, siis vesi on Mumbais ja usun ka teistes linnades väga väärt kraam. Sellega toimetatakse kokkuhoidlikult. Siiski ei joo ka nemad otse kraanist tulevat vett, vaid keedavad selle alati läbi. Slummides on aga järjekorrad, et saada kanistri täis vett. Ja siis ma siin nüüd mõtlen, et mina saan igal hetkel pesta ja vett kasutada kui vaja, aga minu kõrval paar sammu edasi elab inimene, kes palvetab iga päev, et vihma sadama hakkaks. Hoidkem vett!
Niisiis kuna neil ei ole slummis vett, siis nad ka haigestuvad väga lihtsasti.
***
Lahutused siin võivad võtta kuni 10-15 aastat. Kui mees ikka ei taha naisest lahutada, siis ta seda ka ei tee. Küll aga võivad nad eraldi elada, aga naisel ei ole ametlikult lahutust antud. Nii nagu muudegi seadustega, on ka lahutusega seonduv osariigiti erinev.
***
Kommuunis lahendatakse koduvägivallatsejatega probleeme ikka nii, et kui üks on haiget saanud, siis kogutakse kõik naised kokku ja minnakse meest häbistama. Süsteem töötab päris hästi.
Indias on 27 osariiki ja igas osariigis on omad süsteemid ja reeglid.
Kui varasemalt oli lastekaitse ja inimõigused ühe osakonna pärusmaa, siis nüüd on need eraldi, mis võimaldab põhjalikumalt neisse teemadesse süveneda.
2011. aastatas on olemas dokument laste väärkohtlemise kohta. Mis see on, kuidas ära tunda ja mida siis tehakse kui seda esineb. Antud reeglistik võeti kasutusele aga 2012. aastal.
6% lastest elab slummides ja kokku siis 60% inimestest elab slummides. Üldine probleemistik on, et lastele ei ole võimaldatud nende vajadustele vastavaid tingimusi.
Lõuna-Indias on ellukutsutud lausa laste teemadega tegelev kogu, mis tegeleb rohujuure tasandil ehk siis praktiliste teemadega - üldnimetus Gerla.
Suuremad probleemid, millega lastega töös tegeletakse on: HIV, kerjamine, tervis ehk siis pidev paksumine.
Maharastras (Mumbai) ehk nagu meie Harjumaa on 1100 lastekodu. seadused on, reeglid on, aga siiski süsteemid ei toimi, sest lapsi, kes abi vajavad on lihtsalt väga palju.
Lapsed, kellega lastekodudes töötatakse on kas kriminaalse taustaga või riskinoored ja orvud.
Alla 7. aastasel lapsel ei ole kriminaalset mõtlemist, kuni 12 aastase lapse puhul võib kaaluda ja uurimie käigus välja selgitada, kas tal on kriminaalne mõistus või on ta miskit juhuslikult toime pannud. 13-18 aastased noorel kuriteo toimepanemisel arvestatakse juba kriminaalseks mõtlemiseks. Kuni 15. aastast last vangi ei panda, sest kuidas ta muidu õiget elu õpib.
Lapse põhiõigus on saada haridust ja vanematel on õigus oma lapsele ehk kui vanem tõestab, et ta oma lapsel kerjata ei lase ja ta hoolitseb tema eest, siis antakse laps igaljuhul vanema hoole alla.
25% Mumbais elavatest inimestest elavad vaesuses.
Koduvägivald laste suhtes tuleneb sageli traditsioonidest ja kultuurist.
***
Nagu ka eelpool räägitud, siis vesi on Mumbais ja usun ka teistes linnades väga väärt kraam. Sellega toimetatakse kokkuhoidlikult. Siiski ei joo ka nemad otse kraanist tulevat vett, vaid keedavad selle alati läbi. Slummides on aga järjekorrad, et saada kanistri täis vett. Ja siis ma siin nüüd mõtlen, et mina saan igal hetkel pesta ja vett kasutada kui vaja, aga minu kõrval paar sammu edasi elab inimene, kes palvetab iga päev, et vihma sadama hakkaks. Hoidkem vett!
Niisiis kuna neil ei ole slummis vett, siis nad ka haigestuvad väga lihtsasti.
***
Lahutused siin võivad võtta kuni 10-15 aastat. Kui mees ikka ei taha naisest lahutada, siis ta seda ka ei tee. Küll aga võivad nad eraldi elada, aga naisel ei ole ametlikult lahutust antud. Nii nagu muudegi seadustega, on ka lahutusega seonduv osariigiti erinev.
***
Kommuunis lahendatakse koduvägivallatsejatega probleeme ikka nii, et kui üks on haiget saanud, siis kogutakse kõik naised kokku ja minnakse meest häbistama. Süsteem töötab päris hästi.
