Kui Barcelonas olid inimesed väga fancy bancy ehk prouad šikkide kostüümidega või siis väga huvitavate soengute ja tatuudega noored, kes oma riietusega on lihtsad, kuid erilised, siis siin on inimesed veidi pikemad ja turskemad ja riietumine meenutab minu lapsepõlve aegu.
Kui siin on rannas valge ja veidi krõmps liiv, siis Barcelonas oli rannaliiv kuldselt läikiv, nii kuldne, et pärast polnud nahale vaja mingit imekreemi panna, vaid õrn sillerdus oli juba loomulikut peal. Siin aga on võimsad lained nagu ikka ookeanis. Rannas voolas aeg veidi maad tagasi, kaks 30-st möllasid lainetes ja jooksid nende eest nagu 10-sed. Vaated on lahedad ja rahu kõnnib ise meie peale.
Me elame maal, hommikl äratab meid kitse mögin, kui silmalaud lahti saame, siis esimene, millest unistan ja need unistused täituvad mitmekordselt, on süüa puuvilju. Siin on lademetes persikuid, ploome, pirne ja sidrunid kasvavad ka siin lihtsalt puu otsas maja taga.
Siin on ilus, rahulik ja lõõgastav. Külake on juskui mõnest Argentiina filmist ehk siis piltidelt vaadates on need kaks kohta väga sarnased. Valged ja pooleldi tühjad majad, värvilised kahhelkivised seinad, kõrguvad ja laskuvad tänavad, poodide ees manjanatavad elanikud jne.
Portost saime ka korra läbi käia. Nüüd tagasi mõeldes on see väga müstiline ja ilus linn. Kui tagasi lähme, siis saame seda linna veel lähemalt uurida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar