Lissabon

,

Ütleme siis nii, et esimesed emotsioonid Lissabonis olid ikka väga nigelad. Oki jäi kuidagi eriti vakka ja nina oli kripsus, ise adusin, et vaade ei tekita minus just erilisi tundesähvakaid. Istume ja sööme oma kaasavõetud einet, lootus ja ootus on suur, et ehk tuleb vaimustus peale. Ei tulnud.
Söödud, joodud ja alustasime oma ringkäiguga.

Eaimene atraktsioon oli nr 28 tramm, kollane vana ja väike trammike, mis tuisutas meid läbi linna. Seejärel lonkisime mööda linna, et huvitavaid kohti leida ja ehk tuleb siis vaimustus peale.

Sõitsime veidi uhkema ja ikka väga tänapäevasema trammiga kesklinna äärde, et nautida Hieronymuse kloostrit. Ilus nikerdatud majake, kuhu väidetavalt on maetud ka maadeavastaja Vasco da Gama maised säilmed.

Klooster oli ilus, Maku käis ka arheoloogiamuuseumis, seni kui meie Okiga pargis päevitasime ja munesügavat prillimüüjat minema pidime ajama.

Maku sõnul oli muuseumis palju muumiaid, üks väike poiss oli seina sisse kunagi müüritud, käed raudus ja muidugi oli sadu savipotikesi eksponeeritud.

Lissaboni jagab kaheks üks üpriski vahva Tejo jõgi, kahte poolt ühendab võimas London bridg-t meenutav suur sild. Meile teisele poole jõge jäi ka kohalikus keeles liikluspolitseinik ehk siis mäe otsas peesitav Cristo Rei ehk käed õieli 82 meetri kõrgusel 82 meetrine Kristuse kuju. Kuju sätiti mäe otsa 1959. aastal tänutäheks selle eest, et Portugal pääses II Maailmasõja õuduste eest. Kui sillal olid suured liiklusummikud, siis nii saigi kuju endale hüüdnime liikluspolitseinik.

Trammide liiklus oli tõesti väga hea. Nr 12, 15 ja 28 on erilised sõbrad. 12-ga tegime veel ühe tiiru ümber linna, et südant rahustada, kuid mitte midagi ei olnud meil siiski kahe silma vahele jäänud ja linn ei olnud ka vahepeal ilusamaks läinud.

Trammidega saime ringi kärutada seetõttu, et meil olid kavalad päevased transpordikaardid, mis maksid vaid 4.45 eurot. Kui üks trammisõidu ots oli 2.50, siis mina olin isegi siis omadega võidus kui pidin uue pileti ostma, sest oh häda, esimene kadus peale metroosõitu kohe arä. Ehk siis roheline metroo, bussi ja trammi sõidupilet on Lissabonis kohustuslik, sellega saab veel kesklinna vaateplatvormi liftis ära käia.

Ütleme siis nii, et linnast jäi mulje, et see on kunagi olnud imeilus värviliste kahhelplaadikestega majade linn, kuid vahepeal on siit üle käinud 3 9. mai rahutust ja nüüd on linn räämas ja must.

• Kohalik toit oli siiski täitsa hea, tüüpiline on paneeritud heeringas keedukartuli ja toorsalatiga.
• Mehed sügavad Portugalis pidevalt oma mune. Ei ole ebatavaline vaatepilt kui u. 65-aastane ülikonnas ärimees keset tänavat telefoniga rääkides käsi püksis seisab ja oma käelabaga seal püksis midagi sehkendab. Täiesti tavaline on, et paks prille müüv mees jääb sinu lähedusse seisma ja ainiti vahtima ja sügamise tegevus võib alata. Ja ühel hetkel märkad, et kõik mehed (väike liialdus) sügavad oma kõige kallimat kraami. Ju siis on lihtsalt liiga palav.
• Naised seevastu on enamasti minust veidi pikemad ja kõvasti trullakamad. Kuna nad on tumedama nahaga, siis nende vanust on raske arvata. Ja väikesed lisakilod tulevad ehk sellest, et inimesed söövad siin jube palju ja jube hilja ja mitte väga tervislikult (väga suur üldistus).
• Marihuaanat on sul võimalik osta iga nurga pealt. Enamasti müüvad seda kahtlaselt ära lakutud välimusega võõramaalastest mehed. Ja enamasti on see ikka sellises allaneelatu ja väljasitutud kileses ampullis. Muidugi pakkumise ajal on see puhtaks pühitud. :)
• Linna teed on tehtud väikestest kividest ja teed ei ole siin mitte ainult horisontaalsed, vaid ka ikka vertikaalsed. Ühesõnaga need teed on väga libedad. Reisijuhi näpunäiteid tasub kuulata, kummitallaga jalanõud oleksid kõige sobilikumad liikumisvahendid.
• Kohalikud on siin väga sõbralikud. Isegi kui ta keelt ei mõista, siis teeb ta sulle käte ja jalgadega asja selgeks või kutsub su kaasa ja viib kohale. Või siis ühe teenindaja näitel jääb ta rahulikuks, vaatab sulle otsa ja kordab tuimalt veidi naeratades oma enda keeles ühte ja sama lauset. Kusjuures tädi lootused, et turist saab temast aru, täituvad, sest kui närviline turist on lõpuks leidnud kellegi ingliskeelt kõneleva tavakodaniku ja õigesse kohta jõudnud ja oma tahtmise saavutanud, siis analüüsib turist, et tädi rääkis täitsa õiget juttu.

Kui me Joao sõbra Alexi kodu otsisime, siis sattusime me kahtlasesse kanti. Inimesed olid seal enamasti mustanahalised ja pilves ja enamasti mehed. Lambid olid korterites lakke kleebitud pruuni kleeplindiga ja kant oli üsna pime ja karvane. Õnneks oli meie kodu siiski väga hea vaatega fancy-bancy poissmehe korteris, kus elas Alex, kes on kohaliku maikuuse protesti üks 4 autorist. Ehk siis nüüd tuleb põnev osa.

Alex on veidi küürus loivava kõnnakuga kiilaneva peaga noormees, kes 3 oma sõbraga veebruarikuus pani facebooki teate välja, et aitab jamast, riigis on vaja muutusi. Vot nüid ei tule selle aktsiooni nimi enam meelde, aga tegemist oli lausa ülemaailmse asjaga. Noored möllasid 5 ööd ja päeva netis, et rahvast protestiks kohale saada. FB-s oli inimesi u 60 000, kes lubasid tulla. Nemad ise lootsid 10 000 inimest kokku saada ja kohale tuli 300 000 inimest. Enne protesti aktsiooni oli suur melu veel televisioonis ja ettevõtmine sai palju tähelepanu. Linna väljakud olid rahvast täis, nemad korjasid suure auto kastist inimeste ettepanekuid valitsusele ja rahvas möllas tänavatel kella 3-10. Kokku saadi tuhandeid inimeste muresid ja ettepanekuid, mis pandi valitsuse avalikule lehele üles. Samasugune aktsioon toimus Portos ja teistes Portugali linnades ja mitte ainult, ka Barcelonas telkisid inimesed just selle sama aktsiooni algatusel väljakasvanud protesti tõttu. Isegi USA ja Aafrika osades linnades korrati sündmust.

Muidugi on tegemisel ka oma kriitika. Inimesed ei protesteerinud ühe asja eest, ainuke, mis neid ühendas oli, et kõik tahtsid riigis muutust. Korraldajad ei olnud ise kursis, mis ettepanekuid inimesed jagasid, need anti kohe valitsusele edasi, ilma et oleks nendesse ise süüvinud. Õnneks on noortel entukatel plaanis teha seadusemuudatuse ettepanekuid ja tegevus siiski toimub edasi.

Kogu loo moraal on see, et midagi siiski muutus. Valitsus astus tagasi, kuigi noored ise ei võta kogu seda au enda peale. Nende tegemine oli kindlasti üks suur punktike, mis aitas vana valitsust maast lahti kangutada.

Alex ise on väga tore noormees, õpib ta politoloogiat ja tuhnib Aafrika riikide olukorras. Akadeemilise töö teema oli Keenia võimujagamise lepingust.

Portugali inimestel pidi nende mitmete mainitud veidruste veel üks väike eripära olema. Nimelt kutsuvad nad sind enda juurde külla ööbima ilma, et nad mõtleksid läbi, kuhu nad su magama panevad. Niisiis mina magasin suurte saunalinade kuhja otsas, Oki sai minidiivani ja Maku asetas oma kõhu puupõrandale kärtsus lina kaisus. Sai magatud küll.

Järgmisel päeval viis Alex meid oma väga hea muusikakollektsiooni hankimismajja ehk siis parim cd pood Lissabonis. Süsteem on nendes poodides hirmmõnus. Kui leiad endale sobiva plaadi, siis paned klapid pähe ja lased teatud masinas triipkoodil piiksuda ja juba sa kuuledki plaadi sisu. Ei ole mingit kileümbrisest lahtipakkimist ja siis jälle sissepakkimist. Väljusime poest kokku 4 hea Portugali muusika plaadiga. Oki ostis ühe hea klassikalise fado plaadi. Fado on Portugali traditsiooniline muusika, veidi nukker ja enamasti naiste esituses. Taust veidi sama, mis meie naiste itkud, kuid veidi noorem tradistioon (20. saj. keskelt). Enamasti lauldakse raskest saatusest. Diktaatori ajal 60-70-ndatel leiti, et rahvale on vaja traditsioone ja nii hakatigi fado kultuuri haipima. Muidu ehk ei olekski see tänapäeval enam nii moodne. Makuga saime 3 kohalikku popima kollektiivi plaadikest. Ise olime ülirõõmsad.

Seejärel siirdusime parimasse jäätisebaari ja käisime disaini- ja moemuuseumis, mis oli tasuta ja väga põnev. Prantsuse, Itaalia, Portugali, USA mood ja disain 19-20 saj.

Ühesõnaga oli Alexist väga palju abi. Ja mulje Lissabonist sai ka kuidagi parem.

Aire juurde bussitee oli ka ilus. Palju on rohelust ja maa on künklik ehk siis põnevad tõusud ja langused.

Meenutus siis Lissabonist:

• aknast väljas kuivav pesu,
• värvilised kahhelkividega kaunistatud majad,
• armas kollane tramm,
• mehed ja munad,
• hea toit,
• libedad tänavad,
• vähe vaatamisväärsusi,
• randa ei ole,
• veidi tahumatu ja omamoodi,
• kõrged linnavaated,
  
• ...