Ehk siis tantsu 1800 - 2300-ni, kokku 5 tundi pure Art and nothing else matters.
Hingeke kaebles ja palus - juua, juua. Nii nagu ühes heas multifilmis närtsima hakkav lilleke elevandilt anub.
Kolmapa käisin üle tõsiselt pika aja trummimas. Ja nagu ikka, hakkame plaanima poolest talvest suvist trummilaagrit ja lõpuks on nii, et keegi laagrisse ei tule/lähe. Sellel korral läheme kaugele vastassuunaliste jõgede äärde mäe otsa püstkotta.
Palavate rütmide (täitsa otseses mõttes, istusin kuuma ahju kõrval) vahele jõudsime nalja visata ja muud juttu ajada.
Niisiis neljapäeval otsustasin ennast veel hellitada ja teha midagi täitsa enda pärast ja jaoks.
Etendusi oli 4 umbes tunniajase sektsiooni jagu. Istusimime Okiga paika ja järgmisel hetkel saigi lihtsast osalejast juba kunsti vermija. ETTL-i (teater ja tsirkus ja liit) etendusel puudus üks liige ja nii saigi minust raamatulugeja laval.
Okigi sai elurolli, tema pidi õigel hetkel püsti kargama ja karjuma "Sinu hääl".
Vaadata oli üht koma teist. Kui oleks õige istumiskoha otsinud, siis oleksin pärast provokatiivse neiu statementi 20 euro võrra rikkamaks.
Oli tantsu, vähe, aga oli. Oli mõtlemist ja mõlgutamist. Muidugi oli ka rämevärdjaid, kes arvavad, et kui olen ilusa kehaga poisterahvas, siis võin tulla lavale karjuda mikrisse: "Nahhui plät, nihhuja jne.", kõige toredam on kui noormehed võtavad nõuks Sind meelevaldselt haarata kaasa oma ajukääbik üritusega. Just nimelt üritusega, see on ikka see sama asi, et mõtlen teha midagi ägedat, aga välja kukub nagu alati. See sama üritus ikka. Ja siis röögin laval, suitsetan saali kanepit täis ja olen muidu mõnus mees. Jube. Kallid noored, minge magage ennast välja.
No ja siis oli see Oki etteaste ja siis olin mina laval lugemas. Naljakas kogemus.
Siis jalutasime veel Vabaduse väljalu kunstiprojekti väljapanekust mööda. Sellel korral passis seal siis mees, kes jõu veidi ehmunud näoga veini.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar