Marit või siiski Margit

Olen tööalasel koolitusel.
Tutvumisring, iga osaleja peab rääkima oma nimeloo. Mina siis tutvustan ennast ja räägin kuidas nimepanekul olid minu emal ja isal loovusesooned umbsõlmes ja nimi pandi vanema õe järgi.
Lugu läheb edasi sellega, et peale selle, et pidin noorema õena vanema vanu hilpe ja mänguasju kasutama, sain ma nüüd ka tema vana nime endale. Margit Voogi ei ole enam ammu ametlikult olemas, kuid siiski siiski olen mina üpris tihti Margit Voogi rollis.
Kui helistan mõnda ametiasutusse või räägin mõne muu võõraga ja isegi kui olen ennast just äsja tutvustanud, siis 3 min vestluse käigus suudab inimene ikka mulle nimeks Margit panna. Lisasin siis, et ei ole hullu kui mind Margitiks kutsutakse, reageerin ikka.

Ringi lõpus tutvustab ennast noor tütarlaps, kelle nimi on Margit.
Esimene grupitöö oli just temaga. Pidin jutustama teemal "Mis mind õnnelikuks teeb?". Näen, et minu vestluskaaslane istub kui sütedel ja minu monoloogi lõppedes hüüab ta, et kõik on täpselt sama moodi nagu temal.
"Sa oled kindlasti kaalud, eks".
"Ei ole."
"Ma olen täiesti kindel, et sa oled kaalud."
"Ei ole."
"No mina olen kaalud ja see, mida sa jutustasid praegu, siis see on nii sarnane minuga."
"Ma olen kahe vahe peal."
"Minu vanavanemad tegelevad astroloogiaga veidi ja nemad ütlevad, et need, kes on äärealadel, nendel on rohkem selle tähtkuju omadusi."
"Kas pean, siis ennast nüüd ümber programmeerima ja mõtlema, et olen kaalud?"
"Just, just."

Tema innukus teeb nalja.

Koolituse lõppedes selgub, et tegemist on tuntud astroloogide lapselapsega.

Lugu päädib sellega, et täna sain järgmise koolituse tunnistuse kätte ja sellel seisis: Tõendame, et Margit Voog on osalenud .... koolitusel.

Loo moraal, pange oma lapsele võimalikult lihtne nimi, mis erineb tema õest/vennast.
Või siis teen hoopiski üleskutse - tütrekesed saagu Margitiks.