kolmapäev, koperdan kooli, koolitulistaja koolitus, kopp ees ja kott peas, kell kolm, kodus, kõht täis, kolistame külla
Ehk siis kõigepealt passisin tööl filmi koolitulistajatest, lavastatud tõsielu põhjal. Täitsa räige. Õpetati pedagoogidele, mida siis teha kui olukord peaks õite niru olema.
Õnneks läks päev seistes ehk edasi kulgedes ikka paremaks. Jõudsime Tartu sõprade juurde, kus toimub meie iga-aastane jõulude aastavahetuse vaheline pidu.
Rääkisime mälust, selle treenimisest, mahepõllundusest ja kõigest muust.
Valasime ka õnne. Kui ühel aastal teiste sõpradega tina vette sulpsatasime, siis tuli enamikel rasedad naised välja ja näe nüüd ongi kõik rasedad.
Nüüd olid enamikel aerutavad mehed, südamed, loomad. Minul oli elevant, elevandi poeg ikka. Numeroloogia järgi on minu kaheksas aasta ehk siis otsad tuleb koomale tõmmata ja tuleb uusi plaane hakata punuma. Võibolla ma siis lähen loomaaeda tööle, loomadega seostub ka tsirkus...
Igatahes on need sündmused alati väga positiivsed. Võrratud inimesed teevad meele ikka võrratuks.
Peale traditsioonilsite tegemiste sai käidud ka sõpru Tartust külastamas. On lihtsalt nii, et paljud sõbrad rändavad maailma peal ringi ja mõned tahavad täitsa kohe kodumaa mulla jalgadelt pühkida ja jääda paikseks kuskil mujal. Nägin oma armast sõpra, kes korra kodumaal, keda kaks aastat pole näinud ja kes lahkub jälle, et jääda.
Muidugi ei ole minu jaoks riigipiirid suureks probleemiks ja pealegi pidi Ryanairis tulema pukikohad, mis pidid ilmatuma odavad olema.
Siiski on kurbus hinges, sest lahkujaid ja kaugele jääjaid on veel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar