BMC on üks teraapia vorme, mis põhineb anatoomilistele ja füsioloogilistele põhimõtetele, kasutades liikumist, puudutust, häält ja vaimu. Ehk siis ettekujutus sellest, kuidas mõistus on väljendatud läbi keha ja keha läbi meelte.
Käisin Mari Mägi BMC tunnis, kus tutvusime oma kopsude, aju ja veresoontega.
Erinevate piltide põhjalikud uuringud näitasid, et inimese sisemus on tegelikult väga ilus.
Meie sees on väga palju puu sümboleid, näiteks kopsudesse viivad kopsutorud hargnevad ilusateks, lausa dekoratiivse disainielemendi väärtusega puudeks, mille otsas on alveoolid, mis omakorda on väga kunstilised.
Bioloogia tunnid olid alati igavad faktiteadmiste ammutamise kohad, mäletan, kuidas meid ükshaaval klassi ette kutsuti ja pidime luukere peal kõik luud ja muud kondilised ära nimetama.
Ülikoolis oli anatoomia õppejõud karm vanatädi, kelle eksamiks tuli ikka kõik ilusti pähe taguda. Üldised teadmised olid olemas, kuid seosed tekkisid haprad.
Kui põnev ikka võib olla anatoomia. Teada ja mis põhiline tunnetada, aru saada ja seostada kõike seda, mis sinu sees toimub. Me olime seal nagu väikesed lapsed, erinevad anatoomia õpikud ees ja muudkui uurisime, mis millega seotud on ja kuidas üks või teine asi välja näeb.
Kui koolis mäletan, et õpikus olid ikka joonistatud erinevad organid, siis nendes õpikutes olid asjad palju näitlikustatumad ja ka tõetruumad.
Ühesõnaga, koolis õpitu, et magu on just täpselt seal ja soolestik on meile sisse ära pakitud just täpselt nii mitme voldina, siis nüüd lükati kõik ümber. Kehtib ka siin reegel, et iga inimene on unikaalne. Mao asetuse järgi on võimalik täitsa selgeks teha, ennustada, millist elu inimene elas. Magu, sooled, neerud jne võivad inimesel asetseda kõhus täiesti erinevas kohas. Mõnel on magu ilus ümarapoolsem vasakul ribide all asetsev organike, teisel on see jälle väljaveninud ja pikk jupp kotti diagonaalis kõhus laiali.
Kui lai on meie selgroog tegelikult? Või siis kui mõtlema hakata, on meie kehaosad kõik eraldi seisvad, miski ei hoia neid üksteisega kinni. Luude vahel on vedelik, mis aitab liikuda ja ka organite vahel on vedelik, mis ei lase neil liigselt hõõrduda ja ringi möllata, kuid ei ole mitte midagi, mis neid omavahel kinni hoiaks.
Eks ole samu asju ka ju koolis õpitud, kuid keskenduda asjadele just nurga alt MIKS?, siis tekib tajumus ja kõik on palju loogilisem.
Huvitavatele teadmistele lisandusid veel tants ja teraapilised harjutused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar