Ikka juhtub nii, et oled oma nina pistnud igasugustesse väiksematesse ja suurematesse gruppidesse. No ja siis on ju vaja teha südamest kingitusi ja neid siis lunastada. Mind päästsid siis sellel aastal niisugused mõttemõlgustused:
Olen väike nõia Ella,
pikka juttu ma ei tee,
ütlen sulle salmi hella.
Kingi mulle pärlikee,
veel võiks saada kullast kella,
ilurõnga ninasse,
megakiire interneti,
avarama dekoltee.
Toompea reserveeritud
Pronkssõdur evakueeritud.
Eesti kroon konfiskeeritud,
Puutinit informeeritud,
et aasta 2010 likvideeritud!
neljapäev, 30. detsember 2010
oh kus oli energiasüst
kolmapäev, koperdan kooli, koolitulistaja koolitus, kopp ees ja kott peas, kell kolm, kodus, kõht täis, kolistame külla
Ehk siis kõigepealt passisin tööl filmi koolitulistajatest, lavastatud tõsielu põhjal. Täitsa räige. Õpetati pedagoogidele, mida siis teha kui olukord peaks õite niru olema.
Õnneks läks päev seistes ehk edasi kulgedes ikka paremaks. Jõudsime Tartu sõprade juurde, kus toimub meie iga-aastane jõulude aastavahetuse vaheline pidu.
Rääkisime mälust, selle treenimisest, mahepõllundusest ja kõigest muust.
Valasime ka õnne. Kui ühel aastal teiste sõpradega tina vette sulpsatasime, siis tuli enamikel rasedad naised välja ja näe nüüd ongi kõik rasedad.
Nüüd olid enamikel aerutavad mehed, südamed, loomad. Minul oli elevant, elevandi poeg ikka. Numeroloogia järgi on minu kaheksas aasta ehk siis otsad tuleb koomale tõmmata ja tuleb uusi plaane hakata punuma. Võibolla ma siis lähen loomaaeda tööle, loomadega seostub ka tsirkus...
Igatahes on need sündmused alati väga positiivsed. Võrratud inimesed teevad meele ikka võrratuks.
Peale traditsioonilsite tegemiste sai käidud ka sõpru Tartust külastamas. On lihtsalt nii, et paljud sõbrad rändavad maailma peal ringi ja mõned tahavad täitsa kohe kodumaa mulla jalgadelt pühkida ja jääda paikseks kuskil mujal. Nägin oma armast sõpra, kes korra kodumaal, keda kaks aastat pole näinud ja kes lahkub jälle, et jääda.
Muidugi ei ole minu jaoks riigipiirid suureks probleemiks ja pealegi pidi Ryanairis tulema pukikohad, mis pidid ilmatuma odavad olema.
Siiski on kurbus hinges, sest lahkujaid ja kaugele jääjaid on veel.
Ehk siis kõigepealt passisin tööl filmi koolitulistajatest, lavastatud tõsielu põhjal. Täitsa räige. Õpetati pedagoogidele, mida siis teha kui olukord peaks õite niru olema.
Õnneks läks päev seistes ehk edasi kulgedes ikka paremaks. Jõudsime Tartu sõprade juurde, kus toimub meie iga-aastane jõulude aastavahetuse vaheline pidu.
Rääkisime mälust, selle treenimisest, mahepõllundusest ja kõigest muust.
Valasime ka õnne. Kui ühel aastal teiste sõpradega tina vette sulpsatasime, siis tuli enamikel rasedad naised välja ja näe nüüd ongi kõik rasedad.
Nüüd olid enamikel aerutavad mehed, südamed, loomad. Minul oli elevant, elevandi poeg ikka. Numeroloogia järgi on minu kaheksas aasta ehk siis otsad tuleb koomale tõmmata ja tuleb uusi plaane hakata punuma. Võibolla ma siis lähen loomaaeda tööle, loomadega seostub ka tsirkus...
Igatahes on need sündmused alati väga positiivsed. Võrratud inimesed teevad meele ikka võrratuks.
Peale traditsioonilsite tegemiste sai käidud ka sõpru Tartust külastamas. On lihtsalt nii, et paljud sõbrad rändavad maailma peal ringi ja mõned tahavad täitsa kohe kodumaa mulla jalgadelt pühkida ja jääda paikseks kuskil mujal. Nägin oma armast sõpra, kes korra kodumaal, keda kaks aastat pole näinud ja kes lahkub jälle, et jääda.
Muidugi ei ole minu jaoks riigipiirid suureks probleemiks ja pealegi pidi Ryanairis tulema pukikohad, mis pidid ilmatuma odavad olema.
Siiski on kurbus hinges, sest lahkujaid ja kaugele jääjaid on veel.
esmaspäev, 20. detsember 2010
Jõul ja enne seda
ESÜ üldkogu. See oli ju Põhjala gaidide jaoks esimene ja olime me ju seal juba Põhjala skautidena. Väga tähtis sündmus, mida ära märkida.
Jõul pere keskel:
Kinke lunastamas
Naispere
Kohustuslik element
Pidu tööl ehk filmistaarid ehk Miki Hiir ja mingi staar väljaspool tööd :)
Jõul oli lahe. Esiteks oli lumi ja teiseks oli tunne. Detsember algas juba sigina ja saginaga. Koolis on ju seda kõike eriti tunda, jõulunäidendite ettevalmistused jne. Mitu jõulupidu oli ja juu keskel hakkasin oma ruumis jõuluplaate kuulama. Lasin lastel ingleid meisterdada ja ehtisin klassi ära. Samuti tegin suurema puhastuse kodus ära. Ja tore on ka väike rahaline jõulupreemia saada. Üle pika aja esimene, nii hea on jälle tööl olla.
Väga armas ja perekeskne jõul oli. Nii nagu olema peab.
Jõul pere keskel:
Kinke lunastamas
Naispere
Kohustuslik element
Pidu tööl ehk filmistaarid ehk Miki Hiir ja mingi staar väljaspool tööd :)
Jõul oli lahe. Esiteks oli lumi ja teiseks oli tunne. Detsember algas juba sigina ja saginaga. Koolis on ju seda kõike eriti tunda, jõulunäidendite ettevalmistused jne. Mitu jõulupidu oli ja juu keskel hakkasin oma ruumis jõuluplaate kuulama. Lasin lastel ingleid meisterdada ja ehtisin klassi ära. Samuti tegin suurema puhastuse kodus ära. Ja tore on ka väike rahaline jõulupreemia saada. Üle pika aja esimene, nii hea on jälle tööl olla.
Väga armas ja perekeskne jõul oli. Nii nagu olema peab.
laupäev, 18. detsember 2010
Mikkudeta Mannid
Minu elus on nüüd juba mõnda aega olnud üks uus seltskond.
Noored naised, kes pürgivad kõik tuleval suvel toimuvale naiste tantsupeole.
Mind kutsus kooliõde tantsuteraapia päevilt ja ega ma siis oska tantsulistele ettevõtmistele EI öelda. Nii läkski. Kutsusin Oki ka ja nüüd me siis kepsutame. Seltskond on vahelduseks väga positiivne, ühtne ja mõnus.
Jaanuaris koos Põhja-Lätti tantsumaratonile. Eestist läheb sinna 100 inimest. Ma arvan, et tegemist on tõenäoliselt lahedama peoga jaanuari kuus. ;)
Et siis kui vaja tantsivaid mimme rahvariietes, siis kutsuge meid. Kui mõne tantsu selgeks saame, siis kindlasti tuleksime esinema ka.
Noored naised, kes pürgivad kõik tuleval suvel toimuvale naiste tantsupeole.
Mind kutsus kooliõde tantsuteraapia päevilt ja ega ma siis oska tantsulistele ettevõtmistele EI öelda. Nii läkski. Kutsusin Oki ka ja nüüd me siis kepsutame. Seltskond on vahelduseks väga positiivne, ühtne ja mõnus.
Jaanuaris koos Põhja-Lätti tantsumaratonile. Eestist läheb sinna 100 inimest. Ma arvan, et tegemist on tõenäoliselt lahedama peoga jaanuari kuus. ;)
Et siis kui vaja tantsivaid mimme rahvariietes, siis kutsuge meid. Kui mõne tantsu selgeks saame, siis kindlasti tuleksime esinema ka.
Vaba valik
Minu kodu kooliteater Vaba valik pidas jõulupidu.
Kuna nüüd koolis ja kooliteatrile lähedal, siis aitan veidi omade oskuste ja teadmistega kaasa. Ehk siis katsetan õpitut. Päris hea kogemus.
Nüüd siis tegime noortega stiilipeo ehk jõulupeo. Tegime koos süüa ja mängisime perekonda, kus igal oma roll. Noored on nii armsad. Ise ju ka veel noor.
Kallist sõpra jõulude ajaks maalt välja saatmas
Armas sõber pageb meie karmi talve eest Šotimaale, et seal toredasti jõule mööda saata.
Meie siis tema pool kinkide ja heade soovidega. Kõht sai ka täis.
Ja meil on täiesti erinevad juuksurid, isegi salongid on erinevad :)
Meie siis tema pool kinkide ja heade soovidega. Kõht sai ka täis.
Ja meil on täiesti erinevad juuksurid, isegi salongid on erinevad :)
Body and mind centering
BMC on üks teraapia vorme, mis põhineb anatoomilistele ja füsioloogilistele põhimõtetele, kasutades liikumist, puudutust, häält ja vaimu. Ehk siis ettekujutus sellest, kuidas mõistus on väljendatud läbi keha ja keha läbi meelte.
Käisin Mari Mägi BMC tunnis, kus tutvusime oma kopsude, aju ja veresoontega.
Erinevate piltide põhjalikud uuringud näitasid, et inimese sisemus on tegelikult väga ilus.
Meie sees on väga palju puu sümboleid, näiteks kopsudesse viivad kopsutorud hargnevad ilusateks, lausa dekoratiivse disainielemendi väärtusega puudeks, mille otsas on alveoolid, mis omakorda on väga kunstilised.
Bioloogia tunnid olid alati igavad faktiteadmiste ammutamise kohad, mäletan, kuidas meid ükshaaval klassi ette kutsuti ja pidime luukere peal kõik luud ja muud kondilised ära nimetama.
Ülikoolis oli anatoomia õppejõud karm vanatädi, kelle eksamiks tuli ikka kõik ilusti pähe taguda. Üldised teadmised olid olemas, kuid seosed tekkisid haprad.
Kui põnev ikka võib olla anatoomia. Teada ja mis põhiline tunnetada, aru saada ja seostada kõike seda, mis sinu sees toimub. Me olime seal nagu väikesed lapsed, erinevad anatoomia õpikud ees ja muudkui uurisime, mis millega seotud on ja kuidas üks või teine asi välja näeb.
Kui koolis mäletan, et õpikus olid ikka joonistatud erinevad organid, siis nendes õpikutes olid asjad palju näitlikustatumad ja ka tõetruumad.
Ühesõnaga, koolis õpitu, et magu on just täpselt seal ja soolestik on meile sisse ära pakitud just täpselt nii mitme voldina, siis nüüd lükati kõik ümber. Kehtib ka siin reegel, et iga inimene on unikaalne. Mao asetuse järgi on võimalik täitsa selgeks teha, ennustada, millist elu inimene elas. Magu, sooled, neerud jne võivad inimesel asetseda kõhus täiesti erinevas kohas. Mõnel on magu ilus ümarapoolsem vasakul ribide all asetsev organike, teisel on see jälle väljaveninud ja pikk jupp kotti diagonaalis kõhus laiali.
Kui lai on meie selgroog tegelikult? Või siis kui mõtlema hakata, on meie kehaosad kõik eraldi seisvad, miski ei hoia neid üksteisega kinni. Luude vahel on vedelik, mis aitab liikuda ja ka organite vahel on vedelik, mis ei lase neil liigselt hõõrduda ja ringi möllata, kuid ei ole mitte midagi, mis neid omavahel kinni hoiaks.
Eks ole samu asju ka ju koolis õpitud, kuid keskenduda asjadele just nurga alt MIKS?, siis tekib tajumus ja kõik on palju loogilisem.
Huvitavatele teadmistele lisandusid veel tants ja teraapilised harjutused.
Käisin Mari Mägi BMC tunnis, kus tutvusime oma kopsude, aju ja veresoontega.
Erinevate piltide põhjalikud uuringud näitasid, et inimese sisemus on tegelikult väga ilus.
Meie sees on väga palju puu sümboleid, näiteks kopsudesse viivad kopsutorud hargnevad ilusateks, lausa dekoratiivse disainielemendi väärtusega puudeks, mille otsas on alveoolid, mis omakorda on väga kunstilised.
Bioloogia tunnid olid alati igavad faktiteadmiste ammutamise kohad, mäletan, kuidas meid ükshaaval klassi ette kutsuti ja pidime luukere peal kõik luud ja muud kondilised ära nimetama.
Ülikoolis oli anatoomia õppejõud karm vanatädi, kelle eksamiks tuli ikka kõik ilusti pähe taguda. Üldised teadmised olid olemas, kuid seosed tekkisid haprad.
Kui põnev ikka võib olla anatoomia. Teada ja mis põhiline tunnetada, aru saada ja seostada kõike seda, mis sinu sees toimub. Me olime seal nagu väikesed lapsed, erinevad anatoomia õpikud ees ja muudkui uurisime, mis millega seotud on ja kuidas üks või teine asi välja näeb.
Kui koolis mäletan, et õpikus olid ikka joonistatud erinevad organid, siis nendes õpikutes olid asjad palju näitlikustatumad ja ka tõetruumad.
Ühesõnaga, koolis õpitu, et magu on just täpselt seal ja soolestik on meile sisse ära pakitud just täpselt nii mitme voldina, siis nüüd lükati kõik ümber. Kehtib ka siin reegel, et iga inimene on unikaalne. Mao asetuse järgi on võimalik täitsa selgeks teha, ennustada, millist elu inimene elas. Magu, sooled, neerud jne võivad inimesel asetseda kõhus täiesti erinevas kohas. Mõnel on magu ilus ümarapoolsem vasakul ribide all asetsev organike, teisel on see jälle väljaveninud ja pikk jupp kotti diagonaalis kõhus laiali.
Kui lai on meie selgroog tegelikult? Või siis kui mõtlema hakata, on meie kehaosad kõik eraldi seisvad, miski ei hoia neid üksteisega kinni. Luude vahel on vedelik, mis aitab liikuda ja ka organite vahel on vedelik, mis ei lase neil liigselt hõõrduda ja ringi möllata, kuid ei ole mitte midagi, mis neid omavahel kinni hoiaks.
Eks ole samu asju ka ju koolis õpitud, kuid keskenduda asjadele just nurga alt MIKS?, siis tekib tajumus ja kõik on palju loogilisem.
Huvitavatele teadmistele lisandusid veel tants ja teraapilised harjutused.
Pipile pühendatud luuletus
Armas, õpilane annab oma õpilaspäeviku mulle, et ma tema tunniplaani vaataksin. Sirvin siis seda väikest märkmikku ja koht, kus on minu tund, siis sinna lahtrisse on ilisti Pipi kirjutatud.
Veel toredam oli see kui noormees keset tundi klassi jalutab, et kaasõpilastele aineõpetaja poolt sõnumi edastaks, ja siis tahvlile oma mõtted luuleridades kajastab.
Ehk siis:
Pipi meie kooli tugiisik,
laps on tema jaoks kui pisik.
Huumorimeel on must ja
näitab Pipi sulle pidevalt ust.
Pipi juba vana naine ega
pole enam kaine.
Vahepeal naerab omaette
ning viskab su vette.
Muide, mul on ka teine hüüdnimi...söökla korrapidamise eest olen saanud nimeks snaiper, et siis õps, kelle vahetuse ajal ei ole võimalik järjekorras trügida.
Ootan põnevusega õpilaste uusi loomepuhanguid.
Veel toredam oli see kui noormees keset tundi klassi jalutab, et kaasõpilastele aineõpetaja poolt sõnumi edastaks, ja siis tahvlile oma mõtted luuleridades kajastab.
Ehk siis:
Pipi meie kooli tugiisik,
laps on tema jaoks kui pisik.
Huumorimeel on must ja
näitab Pipi sulle pidevalt ust.
Pipi juba vana naine ega
pole enam kaine.
Vahepeal naerab omaette
ning viskab su vette.
Muide, mul on ka teine hüüdnimi...söökla korrapidamise eest olen saanud nimeks snaiper, et siis õps, kelle vahetuse ajal ei ole võimalik järjekorras trügida.
Ootan põnevusega õpilaste uusi loomepuhanguid.
Tellimine:
Postitused (Atom)