Et siis oleme Trainu juures sünnipäeval. Ta 29 nüid. Ma siis lõõpisin terve õhta, et no vanadus tuleb ja mis sellega kõik kaasneb. Nahk võib päeva pealt oma olemust muuta. Sangad tulevad ja kõht ei lähe ka siis lamedaks kui kõvasti pingutad. Ja pealegi ütles nahaarst minu õele, et punased täpid kehal ei ole sünnimärgid, vaid vanaduse märgid. Kõik otsisid siis oma punaseid punktikesi. Nalja sai.
Järgmisel päeval olime Grete ja Birgitiga Vapianos, et enne kinu kõht täis süüa. Nu ma siis läksin korra nina puuderdama. Tagasi lauda jõudes, rääkisid noored mulle jubeloo. Noor teenindaja tuli lauda ja küsis, kas nendega oli üks vanem naine, nende ema või midagi, et ta kogemata võttis minu kaardi kaasa, kus tellimused peal.
Vanem naisterahvas? Ema või midagi. Birgit on 14, et siis...
Ja ma veel sünnipäevalistele praalisin, et mulle öeldakse ikka kogu aeg, et olen 19.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar