Minu esimene tantsupidu. Oki oli pidevalt enda seest väljas, sest kõik trügisid ja nii palju rahvast oli ja kõik vaidlesid, milline on õige sammude tegemise koht jne. Lõpuks väsisin ka mina. Proovide päevad olid jubedad. Palju passimist ja segadust. Liigijuht käis päikese pistetud pistest haiglas ööd tilgitite all ja hommikul nagu naksti jälle päikese pista platsil.
Merle ja Toomas laenasid oma ilusat Toomase kätega tehtud maja ja meie siis hoidsime seda 3 päeva. Toomas oli veel nii vahva, et vedas meid mööda ujumisi ja prooviplatse. Nii vahva sell, olen alati arvanud, et lõuna-eestlased on lahkemad, neil on kohe lahkuse kurrud otsmikul.
Meie grupp ei olnud veel ühtseks kasvada, seepärast oli ka nüüd palju segadust. See on see kui üks on trennist pidevalt puudunud ja siis kohale tulles kaagutab. See selleks...
Ilus oli. Alguses läks veidi sassi, aga viimane etendus oli ikka super-super. Vahva oli oma rahvariidega ringi sibada ja veel vahvam tantsida. Olgugi, et joonistasin asjalikult kõik kava, kus meie grupp tantsib, et pere ikka mu pingutuste tõestajateks oleks, aga nood vaatasid hoopis muud kanti. No eks see nii olegi, et vaatajale oled sina ainult väike kirbuke lehma suuruse koera seljas.
Olime Okiga nagu kaks hädalist - üks värises üle keha ja pistis päikest, teine valutas pead. Telefonikõned lähedastelt algasidki...no kuidas kahel sandil läheb...
Siis tuli Oki sünna. Uskumatu, aga me käisime ilma plaanimata ühel ja samal päeval juuksuris. Mina lasin ennast siiliks ja Oki tegi lühikese naisesoengu, 30 ju ikkagi.
Sünnipäev ja jaan olid lahedad. Martna jaanituli on ikka vahva olnud. Geenipank ei ole just kiita, aga oma seltskonnaga saab nalja alati.
Enne pidustusi olin mitu ööd üleval ja sorteerisin fotosid. Plaanis oli Okile raamat kingituseks teha. Tema ju teeb oma eksmeestele alati pildiraamatu nende ühistest hetkedest ja meie sõpradega siis tegime tema järgmisest eksist raamatu ehk siis 20-ndad. Nii äge oli teha. Olin nii õhinal, et tööasjad tegin ruttu-ruttu ära ja asusin kohe jälle piltide kallale. Nautisin protsessi iga rakukesega. Viimane päev enne jaani läks muidugi kiireks, lappasin lehti õigesse järjekorda ja osad tekstid tulid sõpradelt veel samal päevalgi... Vedas ka sellega, et üks köitmise firma tegi ka jaani eel tööd. Nautisin veel enam seda kui Oki kingi kätte sai, ei mallanud sellega kaua oodata. Soe oli.
Mõnda pildis:
Meie grupp Mikkudeta Mannid
Tantsutallajad
Väsimus piinab mu hinge, ei ei...seekord ikka jalgu
Õed tihedad
Et siis kuda nüüd siis olema pidigi
Meremeeste värk
Poosetamine poosetamise järgi
Liisi pere oli ikka superstiilis ja see müts oli nagu talle loodud
Lapsi sai hoitud
Sünnipäevalapsega
Martnas laiamas
Esimene pilt uute sonksidega
30-te sünnipäevadel nii tehaksegi
Sain ühe tite sülle, kes mulle ühe kollase sületäie jättis
Oki oma raamatut lugemas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar