meie kodu neljaks päevaks

Hommikusöök

Pärast randa, liivast soeng siilis ja nüid õhtust mõnu tegemas

Esimene mulje

Kaaselanikud

Selline laga jäi meie naabrite iirlaste jamuude juhkamite järel õhtul maha. NB! Must-valge värv ilustab asja, justkui elu läbi roosade prillide.

Baca

Käidud!

Barcelonas elas kunagi (u. 1900) üks mees, kes kaunistas tollast linna oma säravate ehitistega. Tema stiil oli võtta ideid loodusest. Kui võtta puuleht ja sellele veepiiskasid peale raputada, siis leht tõmbub laineliseks ja see inspireeriski teda. Tema alustas tellimustööga ja hakkas keset karjamaasid kergitama katedraali, mis tema eluajal ei valminud, kuid usinad töömehed näevad hetkel veva, et see tema 100-ks sünnipäevaks valmis saada. Sagrada Familia katedraal on maailmas üks omanäolisemaid ja täitsa fenomen omaette, kus kohtuvad kunagine ja tänapäev.

Gaudi, see sama piiritult andekas mees, tegi tellimustööna Guelli pargi, kus on värvikirevad mosaiikidega kaunistatud majad ja aed. Samuti nägime bussiaknast tema projekteeritud maju.

Vaatamisväärsus omaette oli ka Plaza Gatalunal asuv protesteerijate linnak. Mõnusad tänavamuusikud ja perfonksitajad...inimesed, kes on igasugu imetrikke leiutanud, eesmärgiks ikka, et ellu jääda.

Montijuki mäel naudisklesime vaadet ja purskkaevude möllu.

Üldiselt on meil reisiingel kaasas ja temale võib alati loota. Kirikut saab ka nii seest poolt uudistama minna kui seal miski kontsert toimub, puuviljade odavad müügikohad on meie teele sattunud, head toidukohad on meieni tulnud ja nii see teekond meil kulgeb.

Oki, Marit, Maku - Barcelona

Elagu prussakete pealinn. Meie ajutin ekodu on siis hostel, mida peab noormees Prantsusmaalt. Koht on, tagasihoidlikuks jäädes, sitamaja. Esimene, kes meid tervitas oli suur must prussakas või oli see tarakasn... Nüüd oleme nendega juba harjunud ja plaanime ka koju kaasa mõned tuua.

Meil siin kõik vaatamisväärsused nähtud, neist kunagi hiljem.

Täna möllasime linnas ringi ja olgugi, et jalad tulitasid ja väsimus kallal läksime me piule. Väga lahe elamus. Mehed olid platsis esimesena, daamid ju lasevad ennast alati veidi oodata. Ja need mehed kõik tantsisid. Meie saime ka kõvasti kilosid maha raputatud ja olime õnnelikul, et ära käisime.

Siit siis üks stiilinäide, mis küll on vaatamiseks ebamugavat pidi filmitud, aga eks siis tuleb pead vangutada. Eesti mehed - võtke eeskuju:





Kolm põrsakest. Kolm on seltskond ja meie oma ütlemata lahe:





Marit ja Oki piule minemas - 40 aastat hiljem:




Neljas päev: Oki on magamata, sest edasi-tagasi saalimine meie naabrite poolt on väga häiriv. Markus teeb öösiti arvutis tööd ja on järgmine päev veidi väsinud. Mina magan nagu karu.
Tegelikult on päeval kõik jälle virk virga pojad virgad.
Maku rääkis, et öösel tulid meie naabrid erinevad kuttide rahvad koju ja igal neiu kaenlas, mindi siis tubadesse ja Maku ütles, et voodid hakkasid vetruma.

See see on, et minu voodi alumine naaber tegi kohe esimesel päeval endale tekikestest koopa, tegi justkui seinad oma voodile ette. Selgitas tema siis, et saab rahulikult magada. Meie naiivsed eestlased mõtleme, et ohoo hea mõte. Kutt tegi tegelt endale seksodroomi.
Nii see elu käib siin. Ja köögist ei saanud me ka õiget pilti, sest vahepeal oli omanik koristanud.




Siiani on Makule ja Okile pidevalt tänaval kanepit pakutud ja muidugi kõnetatakse neid vene keeles. Minul on vist selline lahke nägu peas, sest eile jäädvustasin lausa viiel korral paarikesi.

Rand on lahe. Et tekiks ettekujutus kui soolane vesi siin on, siis võta klaasi täis vett ja pane sinna u 500 g soola ja ongi õige soolasus käes.

Majaperemees hakkas oma pikka ja libedat keelt Okile kõrva ajama. Oki oli viisakas idaeurooplane ja selgitas, miks ta ikka ei soovi noormehega dringile minna. Mees ei suutnud muidugi uskuda, et neiu talle ära ütleb, sest just eelmisel õhtul ronis ta kõrgelt voodist alla ühe kohaliku mimmu kaisust. Ju siis on nii tahetud mees ja nüüd siis leidus üks neiu, kes ta viisakalt kuule saadab. Mees kauples Okit ikka avalikult, seda rängem oli tagasilöök.

Nüüd pessu ja laulvaid purskaeve vaatama.

naistetantsupidu ja Oki sünna

Selle aasta eemärk sai pooleldi täidetud. Naistetantsupeo päikese piste on pistetud, villid on ära vesistatud ja vaidlemised võidetud, muidugi tantsimised tantsitud.

Minu esimene tantsupidu. Oki oli pidevalt enda seest väljas, sest kõik trügisid ja nii palju rahvast oli ja kõik vaidlesid, milline on õige sammude tegemise koht jne. Lõpuks väsisin ka mina. Proovide päevad olid jubedad. Palju passimist ja segadust. Liigijuht käis päikese pistetud pistest haiglas ööd tilgitite all ja hommikul nagu naksti jälle päikese pista platsil.

Merle ja Toomas laenasid oma ilusat Toomase kätega tehtud maja ja meie siis hoidsime seda 3 päeva. Toomas oli veel nii vahva, et vedas meid mööda ujumisi ja prooviplatse. Nii vahva sell, olen alati arvanud, et lõuna-eestlased on lahkemad, neil on kohe lahkuse kurrud otsmikul.

Meie grupp ei olnud veel ühtseks kasvada, seepärast oli ka nüüd palju segadust. See on see kui üks on trennist pidevalt puudunud ja siis kohale tulles kaagutab. See selleks...

Ilus oli. Alguses läks veidi sassi, aga viimane etendus oli ikka super-super. Vahva oli oma rahvariidega ringi sibada ja veel vahvam tantsida. Olgugi, et joonistasin asjalikult kõik kava, kus meie grupp tantsib, et pere ikka mu pingutuste tõestajateks oleks, aga nood vaatasid hoopis muud kanti. No eks see nii olegi, et vaatajale oled sina ainult väike kirbuke lehma suuruse koera seljas.

Olime Okiga nagu kaks hädalist - üks värises üle keha ja pistis päikest, teine valutas pead. Telefonikõned lähedastelt algasidki...no kuidas kahel sandil läheb...

Siis tuli Oki sünna. Uskumatu, aga me käisime ilma plaanimata ühel ja samal päeval juuksuris. Mina lasin ennast siiliks ja Oki tegi lühikese naisesoengu, 30 ju ikkagi.
Sünnipäev ja jaan olid lahedad. Martna jaanituli on ikka vahva olnud. Geenipank ei ole just kiita, aga oma seltskonnaga saab nalja alati.
Enne pidustusi olin mitu ööd üleval ja sorteerisin fotosid. Plaanis oli Okile raamat kingituseks teha. Tema ju teeb oma eksmeestele alati pildiraamatu nende ühistest hetkedest ja meie sõpradega siis tegime tema järgmisest eksist raamatu ehk siis 20-ndad. Nii äge oli teha. Olin nii õhinal, et tööasjad tegin ruttu-ruttu ära ja asusin kohe jälle piltide kallale. Nautisin protsessi iga rakukesega. Viimane päev enne jaani läks muidugi kiireks, lappasin lehti õigesse järjekorda ja osad tekstid tulid sõpradelt veel samal päevalgi... Vedas ka sellega, et üks köitmise firma tegi ka jaani eel tööd. Nautisin veel enam seda kui Oki kingi kätte sai, ei mallanud sellega kaua oodata. Soe oli.
Mõnda pildis:





Meie grupp Mikkudeta Mannid

Tantsutallajad

Väsimus piinab mu hinge, ei ei...seekord ikka jalgu

Õed tihedad





Et siis kuda nüüd siis olema pidigi

Meremeeste värk

Poosetamine poosetamise järgi

Liisi pere oli ikka superstiilis ja see müts oli nagu talle loodud

Lapsi sai hoitud

Sünnipäevalapsega

Martnas laiamas

Esimene pilt uute sonksidega

30-te sünnipäevadel nii tehaksegi

Sain ühe tite sülle, kes mulle ühe kollase sületäie jättis

Oki oma raamatut lugemas

aasta üllataja

Kuskil Aegviidu kandis on ürgne talu, kus meie kolleegidega pidu pidasime. Vägev talu. Istusin suure paja sees, millel tuli all, et sealt siis suitsusauna pageda. Vägev.

Lõpuks valiti kolleegide seas aasta kõige kõiged - aasta ürgtööline, aasta uurija jne, umbes nii 7 pool naljaga preemiat. Mind pärjati aasta üllataja tiitliga ja auhinnaks oli selline pinal.

Vabatahtlikuna Tallinn 2011

Tantsiv torn ühendab tantsu füüsilise teatri ja muusikaga, pakkudes maagiat ja rabavaid trikke, treenitud koletisi, kõhurääkijaid, tuld ja vett. Tõeliselt unikaalne ja kujutlusvõimet ergutav kogemus, kus ligi kakskümmend esinejat hülgavad hirmu terastorni tippu turnides. Etenduse mootoriks on Saša Pepeljajev.

Tõmbasin öösärgi selga, olgugi, et olin eelnevalt telefonitsi ürituse koordinaatoriga vestelnud ja vastasin tema mitmendat korda esitatud küsimusele ikka endiselt, et olen nr 36 mõõdus.
Ühesõnaga sain jälle mõttetu T-särgi, millega tööpostil ei näe kohe mitte ilus välja ja peale tööd ei ole sellega muud teha kui ehk magada.

Lahe oli. Sellis etendust pole juba ammu näinud. Pepeljajevi tööd on alati väga huvitavad.
Ja see vabatahtliku töö oli kah täitsa väärt värk. Müüsin kavasid ja jagasin inimestele pleede ja sain veel etenduse ka kauba peale.

Veidi kunsti

Agiteerisin kolleege ja läksime keraamika tundi. Meil koolis ahi olemas ja õps ka, kes oskab veidi juhtnööre jagada. Mina muidugi võtsin eesmärgiks endale terve serviis teha. Mõned nodinad said siis valmis ka.