Enne sai ikka kõvasti harjutatud ja lisatrenne tehtud, kuid kohal olles oli narveerimist ikka täitsa palju, ei ole ju ammu esinenud. Üritus oli meeleolukas, kohal oli umbes 800 tantsijat. Harjutamiseks oli terve hommik ja veidikene ka päevast.
Paidest suundusime Tartusse, et Anni ja Manni sünnipäevasid pidada. Teel selgus, et hüppame läbi ka Oti sünnipäevalt. Ehk siis hunnik kingitusi kaasas ja uskumatu logistiline plaan tehtud, jõudsime käia kolmel sünnipäeval, tutvuda uute tuttavatega, käia läbi vanad head Tartu baarid.
Hommikut jagasin reisikaaslase Texi ja kostitajate Kiku, Katu ja Kaarliga. Nii armas aeg, võtsin sellest tükikese ja jätsin hingekesse.
Siis tagasi Tallinna ja otse esimesele olümpialaagri koosolekule. Läks hästi, inimesed olid väsinud, kuid optimistlikud.
Tartu lummab alati oma toredate inimeste ja eriskummaliste paikadega. Aeg justkui peatub ja õhku paiskub meenutuste kaardikesi.
Ja siis tollase nädalavahetuse illustreeriv osa:
Nii krussis siis lõpuks tollasel pühapal.
1 kommentaar:
ja see ei ole veel kõik.maraton jätkub.ja nii läbi elu.
Postita kommentaar