Käisin tibidega reedel piul. Venus Clubis. Täitsa tore muusikakeerutaja oli, alguses tabas lausa naela pea pihta, siis aga hakkas miskit veidrat tümpsu laskma.
Nu igaljuhul tantsida sai. Lõpuks oli muidugi saal inimestest nii pungil, et tanstimise asemel pidid oma seisimispinna eest võitlema.
Pikad veetsujärjekorrad,
mölakad mehed, kes ainult selleks ligi astuvad, et miski siivutu ettpanek välja pursata,
kallis apelsinimahl,
kenad kleitides naised, kelle keskmine vanus ei olnudki nii noor...
Tantsud tantsitud ja aeg koju minna. Poolel teel juhtusin kokku ühe sõbrannaga, kes koos piduse mehega koju tahtis saada. Õnneks jäid nad minu Jüri koduteele täitsa tee peale. Läksimegi koos. Teel küsib sõbrants veel, kui kaugel meil remont on ja ma vastan, et ootame aknaid ja krohvime.
Kuna minu reisikaaslased Kadriorus maha läksid, siis sõitis takso edasi Tartu mnt poole ja uskumatu, sõitis minu majast mööda, no Laulupeo 13-st. Oot oot, kas on ikka minu maja? Maja nagu oleks, aga aknad on kuidagi jube säravad ja valged. Passin siis lolli näoga takso aknast välja ja proovin selgusele jõuda, kus ma olen. Oot, oot...aadress on õige, aga midagi on nagu teistmoodi.
Ja siis ikka väsinud pea taipas, et Markus on salaja uued aknad ette toimetanud. Mina teadsin, et aknad saabuvad oktoobri lõpus, aga imesid mõnikord juhtub ja nii ka meil juhtus.
Tahaks kohe kellegagi emotsioone jagada, aga istun taksos üksi...magus moosinägu peas. Vot selline üllatus siis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar