Oki, üks purjus noormees ja piibel

Ei ole just viisakas teise õnnetuse üle naerda, aga see oli naljakas. Nüüd kui veel tagasi mõtlen, siis aina naljakamaks läheb.

Eila olime Okiga Johi juures, kes käis just Etioopias. Kuna jutud sealsest elust olid nii põnevad, ussidest, kes naha alla mune munevad, kätega söömisest, teise toitmisest, suurest vaesusest jne, on ju kaasahaaravad, nii jäingi mina oma viimasest marsast maha ja pidin Oki lahkust kasutama.

Trollis tuias ringi üks purjus/pilves noor geelpea, kes muudkui tülitas inimesi. Laenas ühelt reisijalt telefoni, helistas sõbrale ja lihtsalt sõimas. Kui me siis Kajas maha läksime, tuli see jurakas ka ja võttis nõuks meid tüütama hakata. Minul on sellistel puhkudel kaitsereaktsioon - pilk maha suunata, vait olla ja kiirelt edasi rühkida. Seepärast läkski geelpea Okit tüütama. Kas me Piiblit usume? Miks me ei usu? jne. Need olid noormehe küsimused meile. Oki ärritus alguses eesti keeles. Käskis mitte puutuda ja minema tõmmata. Kõik oli väga viisakas ja range. Geelpea pehme ja mahajahtunud aju ei võtnud aga signaale vastu ja tüütas edasi. Õnneks möödus juhuslik politseimeeste auto, tüüp varjus.
Veidi oli hirmus ka, sest mine sa tea. Mõned sammud eemal oli seal ju mitte just palju aega tagasi pussitamine.
Geeline kutt jooksis meile järele, Oki ärritus nüüd vene keeles. Ähvardas politseimeestega, aga ei midagi. Lõpuks hakkas Oki oma erepunase kopsaka kotiga tüütajat peksma.

...olen kui teleri ees ja puldi nupp on aeglustuskerimise peal. Valges mantlis neiu peksab punase kotiga keset tänavat mölisevat ilueedit. Mina seisan nõutult ja suht juhm on olla. Kas võtta oma kott ja teisest otsast taguma hakata? Ei saa, sest mul on arvuti kotis. Nii siis seisangi kui Oki vapralt võitleb.

Ärritus lahtus, sest tüüp oli lihtsalt nii loll. Hakkame arutama, kas peaks politseimeestele helistama. Teen seda. Politseinaine naerab mu praktiliselt välja, et mis mõttes, te ei saa nüüd ühest mehest mööda. Persse, noormehed kõnnivad mööda, keegi midagi ei tee, politsei naerab välja. Kust ma tean, kas see külmaju tabab ära, kus me peatume ja hakkab veel terve öö akna taga tõmblema. Või on nuga taskus või mis iganes...
Lõpuks tüüp läks minema, võibolla kartis ikkagi politseid, ja meie läksime tuppa.

Situatsioon oli kui väga retrost filmist. Ega siin nalja ei ole, ei julge Okit enam üksi koju lastagi.

Nullpäev

Nullpäev on see päev kui ilm on nii mõttetu, et sellest isegi ei räägita. See on siis kui kõik käivad ringi nägudega nagu oleks just midagi väga väärtuslikku ära kaotanud. See päev ei ole hea ega ka väga halb, see lihtsalt on.
See on siis kui midagi eriskummalist ei juhtu ja mõnikord võib olla ka nii, et just eelmisel päeval on miskine asi juhtunud ja selle asjaga ei ole mitte midagi peale hakata ja siis tulebki nullpäev.
See päev on kasutu, seda ei ole kuhugi panna, see tuleb lihtsalt üle elada.

Täna on nullpäev.

Nädalavahetus

Nädalavahetusel käisime Markusega kirbukal, Kalamaja laadal, Maaema messil ja tuiasime niisama ringi.
Kirbukas oli sellel korral väga rikkalik. Töökaaslane kurtis just, et tema käis ka, aga ei leidnud mitte kui midagi. Ja ta käis enne kui ma. Ma ei saa aru, kui mina ja nt ka Oki kaltsu või kirpu läheme, siis ei tule me kunagi sealt tühjade kottidega. Hakka või koolitusi pakkuma, kuidas kirbuturul käia nii, et sa leiad, mida otsid. :)

õdede rubriik

Ei tegele ta lennundusega. Ta on vaid titeootel.
Uskumatult lahe, ma saan juba kolmekordseks tädiks.
Tuleb kapist kõik titesünnipäevade materjalid välja kiskuma. Kostüümid sirgu triikima ja juba valmistuma hakkama. Kõik on ootel. Mis pirakas sealt nüüd siis välja tuleb. Üks on sööbik ja teine on pisik, kes siis kolmas on???

Mis tehtud?

Lilled istutatud. Oma kiviktaimla putitamine. Tehtud!


Onude sünna. Tehtud!


Uksed ja seinad lihvida. Peaaegu koos sõprade ja ema abiga tehtud!


Emadepäev. Tehtud!

Triinu sünna. Tehtud! Itaalia stiilis mõnus kiikamine aastate taha. Maitsev toit ja mõnus seltskond.


Muuseum koolis. Tehtud!
Ehk siis õpetajad olid skulptuurid ja maalid. 10 ja 11 klasside õpilased käisid vaatamas ja nagu muuseumis ikka, tuli ka tööleht täita. Õpsid olid elevil ja õpilased joovastunud.


Tapetud Marat


Korraldajad!


Püha õhtu söömaaeg

Keiti sünna

Väike matk matkarajal paksu metsa sees. Väga äge oli.
Eestimaa on nii ilus!

Alias

Markus mängis väikese Eveliniga Aliast.

Evelin: "Kes on see, kes viib hambad ja tõi euro?"
Markus: "Mmmm...mööö...õõõõ. Ei tea."
Evelin: "Haldjas."

Kui loogiline.

EI ja JA

Kord ütles üks tark tuttav: "Ei ütlemine on millelegi jah ütlemine. Ja tema teab väga täpselt, millele ta jah ütleb."

"Ei" ütlemine on minu taak praegusel perioodil. Et siis ikka vist kaalud. :)
Mõnikord on ka selle tehnika mittevaldamine üpris kasulik. Käisin näed 9.klassiga klassiekskursioonil. Nähtud Hinni kanjon, ööbikute org ja nii mõndagi muud. Kui Tartu satute, siis minge kindlasti AHHAA keskusesse, seal on planetaarium ja näeb sipelgate elu, veel on munad kapis ja saab olla tibude koorumise tunnistajaks.
Eestimaa on nii ilus!













Kas me oleme ikka alati adekvaatsed hindama olukorda, millele ma JAH ütlen?
Ehk kas me ikka analüüsime alati kõik nüansid läbi, kui "jah" ja "ei" otsuseid teha?
Kui vaid teaks.

Kurb päev. Alati on milleski heas ka midagi halba. Ühe hetkega võib kellelgi kuskil kogu maailm kokku kukkuda, kellelgi õnne tipp olla. Kõik ikka jälle eide ja jaade tõttu. Mõelgem enne kui otsustame.