EV sünnipäev

Tööl veetsin selle 5 aktusel esinedes u 5 minutilise kõnega, selleks aga ootasin oma korda kokku 5x40 minutit. Hea eesmärgi nimel ju võib, eks.

Siis aga kogunesid suslikud, gnoomid ja tulised kohad kooli alla toitlustuse klassi, kus tähistasime heakodanlikult kodumaa sünnipäeva.

Armsad skaudikesed toimetasid ja valmistasid salatit, kamajooki, kooki ja muudki.
Kogusime Haapsalu lastekodule annetust ja joonistasime neile ilusa kaardi.

Järgmisel päeval oli kõva rahvatantsutrenn Mannidega ja kohustuslik osa perega tagasihoidliku koduse laua taga ja hiljem siis ikka ka teleka taga presidenti ja tema vastuvõttu kaemas.

Sünnipäevade maraton

Eelmisel laupal oli siis minu esimene rahvatantsu esinemine.
Enne sai ikka kõvasti harjutatud ja lisatrenne tehtud, kuid kohal olles oli narveerimist ikka täitsa palju, ei ole ju ammu esinenud. Üritus oli meeleolukas, kohal oli umbes 800 tantsijat. Harjutamiseks oli terve hommik ja veidikene ka päevast.

Paidest suundusime Tartusse, et Anni ja Manni sünnipäevasid pidada. Teel selgus, et hüppame läbi ka Oti sünnipäevalt. Ehk siis hunnik kingitusi kaasas ja uskumatu logistiline plaan tehtud, jõudsime käia kolmel sünnipäeval, tutvuda uute tuttavatega, käia läbi vanad head Tartu baarid.
Hommikut jagasin reisikaaslase Texi ja kostitajate Kiku, Katu ja Kaarliga. Nii armas aeg, võtsin sellest tükikese ja jätsin hingekesse.
Siis tagasi Tallinna ja otse esimesele olümpialaagri koosolekule. Läks hästi, inimesed olid väsinud, kuid optimistlikud.

Tartu lummab alati oma toredate inimeste ja eriskummaliste paikadega. Aeg justkui peatub ja õhku paiskub meenutuste kaardikesi.

Ja siis tollase nädalavahetuse illustreeriv osa:




Nii krussis siis lõpuks tollasel pühapal.

Rahvatants

Nagu juba öeldud, olen tekitanud sellest aastast endale rahvatantsu aasta.

Teisipäeval oli puujalgadele eraldi trenn, täitsa meie enda initsiatiivil.
Ja milline see siis välja nägi? Stoppp! Marit, nii ei saa, see asi käib nii ja naa. ...Ja hakkame uuesti....Stopp! Marit, jälle vale jalaga. Ole palun selles poosis rohkem maas jne.
Täitsa pekkis. Võtad siis kriitika vastu, harjutad ja punnid ja siis nagu oleks puuga pähe saanud, mitte midagi ei jää meelde. Ja muidugi on esitus maailma kõige hullem.
Mark maani. Kurb meel, sest keegi kaastreenijatest ei köhma ühtki lohutavat sõna, mis aitaks meeleolu veidi üleval hoida. Selge, grupi mentaliteet ongi selline. Grupi saavutatud taset tuleb kõrgel hoida ja naljaga ei ole siin midagi peale hakata.

Egas ma ei olegi tüüp, kellel asjad lihtsalt kätte tulevad. Tuleb tööd teha. Teengi, suhtun ikka asja tõsiselt.
Pealegi elu õpetab. Täna õppisin ühe õpilasega inglise keeles kellaaegu ja tee, mis sa tahad, ei jää talle need meelde. Kui lõpuks tunned juba, kuidas rahutuks ja närviliseks muutud, siis meenub hetk tantsutrennist ja saad ka õpilasest paremini aru.

Vaatasin siis netist tantsude filmikesi ja no mis ma näen, keegi ei ole nii maad ligi või nii ja naa, no hea küll jalg oli tõesti vasak. Rahunen.
Ühesõnaga passisin videosid, tõmbasin tööl rulood akende ette, et omaette tantsu vihtuda.
Olen viimane, kes töölt lahkub, kordan veel paberile kritseldatud tantsusammude järjekorda ja olengi kohal. Hinges väreleb ja pabistan sammude pärast.
Kõik ei olnud perfektne, kuid täna olin endaga täitsa rahul. Minu puujalad jäid koju ja sammud hakkasid juba välja tulema.
Tuljak on ikkagi üks väga naljakas tants.

Ood õele

Kolm korda hullem veel,
pisike kui väike Mü,
hääl tal kõva on ja
sulgne pallilihas särgi all.

Ütlemata andekas on üks ja
nohiklikult korralik see teine.
Uhke olen ühe üle, teisel ja ka
kolmandalgi viga pole.

Mees tal kiilakas kui põõsas istuv siil,
kurat küll, mina ei ole tädi Viil.
Mis sa kostad flegma nõbu,
mul on ju kõbus lõbu.

Noh õde Mü, ütle veel, et
kiri lõbus pole mul.

Üks ütlemata äge õhtu

Armas Kiku pidas oma 21. sünnipäeva.

Nii armsad sõbrad. Lihtsalt nauding on olla sellises seltskonnas.
Isegi lauamängu sai sõbralikult mängida. :)

Ootan juba järgmist kohtumist.

Ja ikka sama tempoga edasi

Reedel käisime plikadega pildistamas. Tahas juba nii väga pilte näha. Lugu siis sellest, kuidas ühed sõbrad, kes ei teadnud veel puusaringide saladust, ühele teisele sõbrale kinki tegid. Armsal sõbral Okil oli suvel sünnipäev ja meie kinkisime väga praktilis ja omakasupüüdliku kingi, fotosessiooni ehk siis tema ja meie ja saame ilusad pildid. Muidugi kukkus asi välja nii, et sünnipäevalaps sai kingi kätte rohkem kui pool aastat hiljem ja organiseeris siis ka fotograafi. No mis sa teed kui kingisaajal nii palju häid tuttavaid on.
Sellel aastal aga teame juba seda puusade keerutamise asja, tunneme kõik, kuidas loovus meisse voolab ja proovime ka sõbra kingiga paremini hakkama saada.

Lühike öö.

Pikk tööpäev ehk siis koosolekud ja nõustamised. Õnneks, et kooli uksed 21.00 suletakse.
Linna ja sõbra sünnipäevale. Armas. Palju erinevaid inimesi ja kõik väga sõbralikud. Karmoška, saks, ketas-lint-makk, saun ja suitsuvorst, veidi maamehe möla ja noorpoliitiku tähtsat pada.

Lühike öö.

Rahulikum tööpäev ja sõprade juurde mängima. Heleni juurest tulles on alati nii, et kõhuli magada sellel ööl ei saa, sest see trikk võib kehvasti lõppeda. Pealegi on järgmisel päeval väga raske süüa leida, sest eelmisel õhtul sai maitsemeeled nii ära hellitatud.
Tore oli. Muidugi oleme kõik väga emotsionaalsed, eriti kui libahundi/maffia mängu mängime...

Lühike öö.

Sõprade juures. Sille läheb Sitsiiliasse ja meie siis tulime korra veel kokku, et valmistada midagi head ja meenutada ja vaadata tulevikku. Ehk siis oktoobris põrutan Sitsiiliasse. Puhkus planeeritud.
Sellega on naljakas lugu ka. Kui oma Viljandi kursakaaslastega kohtun, siis teeme alati midagi süüa. Ikka midagi väga head ja erilist. Eelmisel korral tegin mina Terevisioonist saadud retsepti järgi kana, mida pidi keetma ja sibula-soola-õlise kastmega sööma. Kana oli hea, kaste aga kohutav jura. Ei ole veel jõudnud järelpärimist kokale saata, aga teen seda kindlasti.
Sellel korral tegin kevadrulle, sest algas ju jänese/kassi aasta.
Jube peen värk, täidis käib miskise õhkõrna riisilehe sisse. Ja see raip riisilaastuke ei tahtnud õli sees täidise ümber kuldpruuniks ennast tõmmata. No võtsime natist kinni ja viskasime ahju. Asja sai ehk rullid said otsa ehk mu sõbrad on lihtsalt nii lojaalsed.
Varsti siis oleme jälle vähemakesi. Siin ütlen siiski suurelt, AGA Sitsiilia on ju kiviga visata, mul on parema käe muskel üsna hea. Ei mõtle sellele kurvale loole.

Siis väike remont korteris, mõned seinad sai veidi krohviseks tehtud.

Ja kursaõe juure sünnale. Tegime sushisid, lõpuks uppusime neisse. Laud sai kena ja rikkalik, kuid lõpuks ei taht neid keegi enam süüa. Pererahvas oli sushi tegemise koolitusel käinud ja teadis nippe ja trikke. Näiteks heeringa mari on imehea maitsega. Sellel peol rehabiliteeris ennast ka merikapsas, täitsa söödav värk.

Esmaspäeval ETTTL koosolek ehk siis tants-tsirkus-teraapia-liit. Mõtleme, kust raha saada, kuidas raamatut välja anda, kuhu koolitustele minna jne. Veidi praktikat ka. Uurin siseinfi ja teen muidu asja.

Siis rahvatants, algul tuli nagu välja ka ja siis läks jälle kõik sassi.

Teisipäeval jälle rahvatants. Lisatrenn puujalgadele. Nüüd on kahe grupi tantsud kõik sassis. Neljapäeval ja reedel uuesti. Kevadeks saan tugevad maanaise sääremarjad.

Tegelikult on lahe. Joon teeseent ja olen õnnelik, et sa oled õnnelik, zum... ;)

Nädalavahetus

Reedel moeshowl, kolleegil külas, kolleegiga kohvikus jutustamas, pidu Urban Housis.
See viimane oli tõesti naljakas.
Stiilne viisik astus kluppi, et kuulata räppi.
Oi, noored (keskmine vanus 16) panid tatti ja meie saime vatti.
Tellisin jooki ja kõht tahtis kooki.
Andsime alla ja siis sai nalja.
Eided läksid taeva (Venusele), et mehed näeks vaeva.
Lõpuks läksin koju magama.

Järgmisel päeval hing vööga kopsude vahele tõmmatud ja väike väsimuse poiss silmade sees, kuid siiski sai veidi rahvatantsu tantsitud, et ikka oma ala tegijad kiidaks ja laidaks.
Siis sõbake und ja pulma. Vanade inimeste pulm on tagasihoidlik, kuid süüa saab ikka nii nagu kolmepäevases noorukeste pulmas. Armas istumine ja taaskohtumine. Appi mu kasuvend on juba nii suur, et räägime temaga seksist. Kuidas saab ikka üks 15-aastane nii normaalset juttu ajada? :)

Järgmisel päeval jälle rahvatantsu, vaja ju ka naiste tantsupeole minna. Seal asjad veidi kurvemad. Meie Mannid on nii hõivatud tegelased, et ühist kablutamise aega ei leia kohe kuidagi. No lõpuks sai parajad ajad välja mõõdetud ja tantsudki selgeks tehtud.
Meil märtsis ülevaatus...täna sain sukkade ja tagide trennis siiski uuesti lootust, et on võimalik tants ka paari trenniga selgeks saada. Lootus puhkes jälle õide.

Näpunäited, kuid mitte näited näpule

Kui loovus on kinni, siis tuleb teha 50 puusaringi ühele poole ja 50 siis ka teisele poole. Keha ei tohi kaasa liikuda ja puus peab ilusti sujuvalt kõik ilmakaared läbi käima. Loovus on lahti ja ideed möllavad.

Meil ei ole muresid. Eesti rahvas muretseb üldse paljude asjade pärast. Kui on vaja suuski, siis: "Ma pean endale suusad muretsema". Ehk siis muretseme pidevalt muret. Meil ei ole probleeme, vaid lahendust vajavad ülesanded.

Elu on ilus.