Otsing sellest blogist

teisipäev, 25. jaanuar 2011

Sinu vaba aja planeerija

Tere!

Mina olen Sinu vaba aja planeerija. Kui soovid koolitust, mis asub linnas, kus Sa ise ei viibi ja pead võimalikuks tegema olukorra, kus Sul tuleb olla ühel ajal kahes erinevas linnas või on Sul teise linna jõudmiseks vaid 30 minutit aega, siis just mina olen Sinule sobiv vaba aja sisustaja. Teatav närvipinge ja pidev aju kurnamine logistiliste plaanide koostamisega on ju parim viis ennast vormis hoida.

Sinu Vaba Aja planeerija

Ehk siis, mina panen oma kalli ema ja armsa sõbra koos endaga metallist ehete valmistamise koolitusele. Väga põnev lugu, toimub valukojas ja pead ise joonise välja mõtlema ja siis saad veel ehte endale ka. Minul joonised valmis ja vaim peal...IIIIK tagurpidi käik sisse... ema hakkab uurima, kus see koolitus toimub. Kalevi tänava Loov Galeriis, nii nagu infos kirjas. Muidugi tuli välja, et meil on igas linnas oma Kalevi tänav. Ehk siis tuleb minna 17:30 Kalevi tänavale TARTUS, mõnel siin lõppeb aga alles kell 17:00 tööpäev.
Koolitaja oleks muidugi võinud väikese lisamärkuse ju oma kodukale panna, et nende asukoht on Tartu. Mis siin siiski salata, oleks pidanud ise nende koduka ikka otsast lõpuni läbi lugema ja ega paha poleks teinud selle peale ka enne tulla, et meil tõesti on igas linnas oma Kalev.

***

Reedel olen jälle koolitusel kirjas, kuid samal ajal kooli moeshow, laupa on rahvatantsu ülevaatus, kuid koolitus läheks tegelikult siis edasi ja õnneks jäi sellest õhtust ära rahvatantsu proov. Pärast ülevaatust on aga väike grupiga istumine ja mina pean jagama siis ennast veidi sinna ja siis ka veidi isa pulmapeole.
Ehk siis appppiiii!

***

Tööl. Heliseb telefon. Markus helistab. Jutustab loo, kuidas ta kodus luku taga istub. Tema oli viimane, kes lahkus (väike hommikune beauty sleep) ja mina eelviimane, kes ukse lukku pani. Kuna võtmed olid autos ja mina lukustasin uksel ebatavaliselt ülemise luku, mis avaneb vaid võtmega, mitte väikese keeratava nupuga, siis olid tema võimalused nadid. Õnneks on toredaid inimesi, kes koeraga jalutamise ajal lahkesti igasugustele veidratele palevetele vastavad. Markus palus rõdult, et keegi inimene tema autosse läheks ja sealt võtmed võtaks ja siis need talle viiks. Poleks ju ka see aidanud kui ta ise rõdult väljunud oleks, et võtmetega naasta. See võti, mis avab koridoriukse, puudub tema võtmekimbust.
Asi õnneks lahenes, õnneks oli koeral kange tahtmine õue minna ja õnneks tema peremees oli heategudeks piisavalt heas tujus.

***

Ema ütles: "Kes ise ei oska, see hakkab teisi õpetama." Ongi nii. Minu mitmete tööülesannete hulgas on ka hädaliste õpilaste järelevastamiste reguleerimine ehk siis ajakava koostamine ja kõik sellega seonduv. Muidugi on teiste aega lihtsam juhtida ja sisustada, mulle vähemalt tundub nii. Ja tundub, et tööülesannet täites, olen järjekindel tüütus, kes ei anna Ma E. Viitsile asu.

Viskan Universumile õhku palli, palun saata mulle ka üks tüütus, kes aitaks aega planeerida. Või vähemalt veidi seda oskust võiks ju ikka jagada.

***

Universumile veel üks pall, Tanel Toom saab ju Oscari. Uskumatult lahedad uudised. Punasel vaibal saab teda juba näha, aga pöidlad pihku, et ikka sealt lavale ka saaks tatsuda.
Parim uudis täna!

esmaspäev, 17. jaanuar 2011

Aeg alates neljapäevast

Reede õhtu, selja taga juba reis Kuusalu külmast rahvamajast, kus sain nohu, mõne hea kontakti ja teadmise, et võiksin vabalt koolitusi müüma hakata.
Ehk siis reede ja bussijaam ja Tartu buss koos aegade lahedama bussijuhiga. Oki ja bussi tagumised istmed = juttu tervelt 2,5 tundi. Kõik need, kes ennast bussi taha istuma sättisid, lootuses, et siis ehk saavad veidi magada, said kangesti petta.

Tartus ootasid meid Kiku ja Katu, appi, pole juba ammu nii palju naernud. Kui noorte sõpradega sai ülevaade tegemistest antud ja maailma asjad sirgu arutatud, siis kolistasime läbi linna magama.

Hommikul trenni, poodi ja siis bussi, et jõuda Gikši ehk Põhja-Läti väiksesse linna.
4 tundi sõitu.
Jutud ja mõtisklused ümbritsevatega.
Generaator lahutab mootori karburaatorist.
Karburaatoril ei olegi rihma, olen aastaid petta saanud.
Meeste kätehügieen ja kes on kelle õde.
Aafrikas on 60 km pikkune ja 10 sügavune lõhe, mis tekkis 2 päevaga. Teadlased tegelevad nalja uurimisega ja ehk leiatakse ka paljudele psüühiliste haiguste ravis abi. Milline näeb välja tulevane New York jne. ehk siis loetud ja arutatud sai teadusajakiri.
KOHAL! Majja sisse astudes tervitas meid mõnusalt kaenla all kaisus olnud härra ja proua Hais. Piuriided selga ja kenade Mannidena õrrele passima. Eks ikka alguses sai aktiivselt kaasa tantsitud ja peale neljandat tantsu saime aru, et tantsu vihtumiseks on vaja teravaid küünarnukke ja rasket massi, et möllavast rahvast mööda keerutada.
Palju oli süüa, koduseid soolakurke, kodust leiba ja sõira. Teegi oli täitsa naturaalne. Mingil hetkel oli tunne nagu oskaksid kõik seal mõnda pilli või et pillid on kõik võlupillid, kui keegi näppima kipub, siis juba laseb jorina lahti. Ise ei tihanud siiski pillile lähedale minna, tantsida sai ikke.
Kell 5 saime pikali ja 7 olime juba tuttavas bussis tagasi. Ärkasin Tartus, jube külm oli ja loppis tunne. Hüvastijätud Tartus ja siis jälle koduteele. Lõpuks koju jõudes oli väsimus veelgi suurem ja nohu veelgi kõvem. Koju, vanni ja voodisse.


esmaspäev, 10. jaanuar 2011

Eile korteris möllamas

Et siis ühtki pilti korteri remondi kohta ei ole - loe materjal toimetamisel.

Siiski väike ülevaade. Tööjärg ikka krohvimise juures, suurtuba saab kohe varsti II korda krohvitud. Magamistuba on krohvitud ja põrandalt värvgi maha võetud.
Köögis on põrand maas.
Isa Vello ja poolikvend Maarjus tulid ja tegid ülipõhjalikult ilusad seinad, mina samal ajal möllasin avadega ja lappisin, silusin ja möksisin, ka värvi kraapimine oli sellel päeval minu töö.
Markus sai elutoa tuulekindlaks ja sai ka palju pisiasju jälle omavahel selgitatud.

Ühesõnaga üks lahe ja asjalik päev.

kolmapäev, 5. jaanuar 2011

Magamata öö

Käin praegu tööalasel koolitusel, mis toimub sessioonidena ja viimane neist toimub 2012 aasta aprillis. Enne lõppu õnnestub veel Rootsi minna.
Koolituse teemaks on uusimmigrandid ehk siis, kuidas õpetada lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel. Väga põnev, seltskond on tore ja koolitus hästi korraldatud.
Eile siis esimese sessiooni esimeselt päevalt vapralt tagasi jõudes, lugesin ka oma e-kirju, mis oli loomulikult viga. Minu ülemus teatas, et tema kui minu mentor tuleb minu tunde külastama. Uudist lugedes kangestusin, terve öö vähkresin ega saanud und.
Üks asi on tunnid lastele teha, teine asi on kui keegi mind jälgib ja hiljem tehtut analüüsib. Oleks siis mingi hirm kogemustepagas tagataskus või midagi.
Appiiii.....

pühapäev, 2. jaanuar 2011

Pulmakellad

Kogu jõulutrallis sai teatavaks ka uudis.
Margit helistab: "Kas sa istud?"
"Ei istu," vastan mina.
"Siis istu, mul on sulle üks uudis."
"Nii!"
"Keegi meie suguvõsast abiellus. Arva ära."
Ja kui kõik vähegi võimalikud noorema poolsed variandid olid pakutud, siis tuli otsida õnnelikku pruutpaari vanemate sugulaste seast.

Minu isa võttis naise. Täitsa lahe värk. Nad on juba 15 aastat koos olnud ja otsustasid nüüd siis asja ka ametlikult ära teha.
Täna siis käisime kõik seal ja nõudsime kuupäeva, millal süldilaua taha saab.
Vahva! Polegi ammu pulmas käinud.

Hõissaaa pulmad!

Aastavahetus

Nii see siis läks, et aasta vahetus jällegi toredate sõprade seltsis väga toreda sõbra sõbra juures. Tegime süüa, sõime, tegime veel süüa ja jälle sõime, vaatasime telekast paremaid saateid ja mängisime Aliast, mis küttis inimeste hingi ja õpetas nii mõndagi.

Ja loomulikult jäi õnnevalamine meil jälle viimasemale minutile, viimaste lahkujate seas sai see siiski ära valatud. Mul tuli sellel korral heegelnõel, Markus sai kolm Bambit, keegi sai käsna ja paadi.

Hea sõber rääkis, et aastavahetuse traditsioonide seast võib leida ka kombe, mille järgi tuleb kõik pahad asjad, mida sa uude aastasse kaasa ei taha võtta, paberile kirjutada ja ära põletada. See jäi meil tegemata, nüüd on see koorem ikka kaasas. Mõttes sai see koorem ikka vanasse aastasse jäetud ehk loeb ka nii.

Veidi ka pildis: